Patsiendiinfo / / / Kerge peatrauma

Peatrauma on peaga seotud traumaatilise sündmuse tagajärjel tekkinud ajufunktsiooni(de) häire või kahjustus. Peatrauma tabab kõige sagedamini lapsi (eriti alla viieaastaseid), noori (15−24a) ja eakaid üle 75a.  Peatraumade arv on viimasel aastakümnendil tõusnud. Näiteks on sellel ajaperioodil noorte spordist põhjustatud peatraumade arv erakorralise meditsiini osakondades kasvanud 40%.

Sageli tunnevad lapsevanemad, et neil puuduvad piisavad teadmised ja tegevusjuhised lapse peatrauma korral, mistõttu kirjeldatakse käesolevas infovoldikus kerge peatrauma olemust ja antakse juhiseid lapse jälgimiseks.

Kerge peatrauma ehk ajuvapustus on kõige sagedamini esinev peatruma liik  (80% peatraumadest), mille puhul tekivad välise jõu mõjul lühiaegsed häireid aju töös ilma kaasnevate ajukoe makroskoopiliste muutusteta.

Kergeid peatraumasid tekib sagedamini kodus, koolis ja liikluses ning põhjuseks näiteks löök vastu pead, millegi vastu põrkumine, sporditrauma, kukkumine.  

Kerge peatrauma esialgsed sümptomid ei pruugi viidata peatrauma tõsidusele, uued sümptomid võivad avalduda ootamatult ka hiljem. Seetõttu tuleb lapse seisundit hoolikalt jälgida järgmiste tundide ja päevade jooksul. Eriti haavatav on lapse aju esimesed kuus eluaastat.

Jälgige last ka juhul, kui olete pöördunud trauma järgselt arsti poole ja teid on lubatud kodusele jälgimisele.

Lapse jälgimine kodus kerge peatrauma järgselt

Kerge peatrauma järgselt on kõige kriitlisem aeg esimesed 32 tundi. Sel  perioodil olge koos lapsega ning jälgige tema seisundit ja käitumist.

  • Esimesed 24−48 tundi on väga oluline puhkus, nii füüsiline kui vaimne, rahulik ja säästev režiim, vältides järske peapöördeid, füüsilist pingutust ja ülerahvastatud kohti. Lapse enesetunde kohta küsige avatud küsimusi: nt kuidas sa end tunned?,  et lapse peegeldaks oma tegelikku seisundit.
  • Pange muhule külm rätik või riidega kaetud jääkott.
  • Süüa ja juua võib eriliste piiranguteta.
  • Rõhutage noortele, et alkohoolseid jooke ei tohi tarvitada vähemalt kolm päeva pärast traumat.
  • Mitte tarvitada tugevaid valuvaigisteid esimese 24 tunni jooksul pärast traumat.
  • Mitte tarvitada aspiriini ega uinuteid.
  • Vältida energiajooke (häirivad und).
  • Laps peab lamama nii, et peaosa oleks tõstetud.

Sümptomid, mis vajavad kohest reageerimist

Pöörduge koheselt arsti või kiirabi poole, kui lapsel ilmnevad järgmised sümptomid:

  • ebatavaline uimasus või oluliselt raskendatud ärkamine – last ei ole võimalik unest üles äratada (uneperioodil tuleks last äratada iga 2 tunni järel).
  • Tugevnev peavalu.
  • Püsiv või süvenev iiveldus ja oksendamine.
  • Krambid või muud hood.
  • Vere või vesise eritise väljumine ninast või kõrvast.
  • Nõrkuse või tuimuse teke käes või jalas, ebakindel kõnnak, kõnehäire.
  • Segasusseisund, ülemäärane erutus, kummaline käitumine.
  • Desorientatsioon isikus või kohas.
  • Üks pupill suurem kui teine, silmade kummaline liikumine, kahelinägemine või muud nägemishäired.
  • Väga kiire või aeglane pulss või ebatavaline hingamisrütm.
  • Muhu/nahaaluse turse kiire suurenemine.

Sümptomid, mille puhul muretsema ei pea

  • Kerge peavalu,
  • kerge iiveldus, isu vähenemine,
  • halb tuju, jonnimine,
  • keskendumisraskused või kergemad unustamised,
  • väsimus ja halvenenud uni.

Need kaebused taanduvad enamasti paari nädala jooksul, harva kulub selleks mõni kuu. Vajadusel pöörduge oma pere- või lastearsti poole.

Paranemine

Laste kerge peatrauma sümptomid ja nende möödumine on väga erinev. Mõnel lapsel kaovad kaebused paari päevaga, teistel võtab taastumine rohkem aega. Enamus lapsi paraneb täielikult 3−4 nädala jooksul, kui on rakendatud õiget puhke- ja jälgimisrežiimi. Üksikutel juhtudel võib peatraumal olla pikaajalisem järelmõju. Näiteks võib peatrauma muuta inimese hilisemat tegutsemist, motoorikat ja mõtlemist. Laste puhul võivad kaasneda lisaks probleemid käitumises, õppimises ja koolitegevustes.

Oluline on vältida uusi traumasid, eriti enne eelneva trauma sümptomite kadumist ja täielikku tervenemist. Spordialadel, kus on oht peatraumaks, ja liikluses kasutada alati kiirvrit.

Tagasi kooli ja trenni

Kerge peatrauma korral on vajalik varuda aega, et lapse kaebused taanduksid täielikult.  Aeg, mis kulub tavapärase vaimse ja füüsilise koormuse juurde tagasipöördumiseks, on lastel erinev, ulatudes paarist päevast nädalateni. Reegel on, et enne ei lähe kooli ega trenni kui sümptomid on kadunud ega teki pingutusel uuesti. Nii lapsed kui noorukid ei tohiks naasta sportimise juurde enne kui nad on tagasi koolis, kuna lapsed harjuvad õppetööga oluliselt kiiremini kui spordiga. Osad autorid soovitavad koolitööga jätkata juba 2-3 päeva pärast, et kiirendada taastumist.

Kindlasti informeerige õpetajat ja treenerit lapse peatraumast. 

Tagasipöördumine kooli/lasteaeda peaks toimuma astmeliselt, pakkudes lapsele võimalust alustada poolikute koolipäevadega (1−3 tundi) ning arutades klassijuhatajaga kontrolltööde edasilükkamise ja järelvastamise võimalusi. Arvestada tuleks lapse kiirema väsimisega ja lisapuhkeaja vajadusega. Vähendada tuleks võimalusel selliseid faktoreid nagu ere valgus, nutiseadmed, müra (k.a. kõva muusika kuulamine). Järgige kindlat päevarežiimi, mis aitab lapsel toimuvat paremini mõista ja sellega kohaneda. Paluge  õpetajalt anda lapsele koolitööks ja testide tegemiseks rohkem aega. Olge paindlik nõudmistes ja kannatlik, hoides lapsega häid suhteid,  nii aitate lapse paranemisele kaasa.

Ka treeningutesse ja kehalise kasvatuse tundidesse naasmisel soovitatakse astmelist lähenemist, kus iga samm kestab vähemalt 24 tundi.

Esimesel kahel päeval pakkuge lapsele täielikku füüsilist ning vaimset rahu.  Intensiivne füüsiline pingutus ei tohi kesta üle 5 minuti ning selle tagajärjel ei tohiks kasvada sümptomite arv.

  1. Enesetunde paranemisel on lubatud lühike kerge füüsiline koormus (nt jalutamine). Kaebuste taastekkel kerge füüsilise koormuse juures tuleb naasta täielikku rahuolekusse.
  2. Kaebuste puudumisel võib füüsilist koormust tõsta. Kaebuste kordumisel tasub vähendada füüsilist koormust.
  3. Kaebuste puudumisel võib laps jätkata treeningutega, kuid mitte enne kahe nädala möödumist vältides kontaktspordialasid (pallimänge), suusatamist, uisutamist, rulaga sõitmist, rattasõitu, võistlu- ja  ekstreemsporti. Kaebuste kordumisel tasub uuesti vähendada füüsilist koormust.
  4. Kaebuste puudumisel võib laps jätkata sportlike tegevustega, ka kontaktspordialadega, esmalt alates 30 minutist.

Üleminek ühest faasist teise sõltub lapsest ning toimub  päevade kuni nädalate jooksul.

Kui sümptomid uuesti tekivad tuleb koormust vähenda. Alati treeneriga nõu pidada ja  läbi rääkida lähtuda reeglist: “mitte liiga palju ja mitte liiga vähe!“

Koostaja: vanemarst neuroloog dr. Anneli Kolk
10/2021