Patsiendiinfo / / / Klaaskeha hõljumid

Klaaskeha hõljumid on mitmesuguse kujuga täppide või niitide kujulised moodustised, mida inimene näeb silma ees. Kui silma liigutada, siis „ujuvad” need ringi. Kui silm on paigal, võivad need alla sadestuda.

Silma täidab seestpoolt sültjas mass – klaaskeha.

Kui inimene saab vanemaks, siis tõmbub klaaskeha tasapisi kokku ja veeldub. Klaaskehas paiknenud valgulised struktuurid hakkavad vabalt ringi hõljuma. Kokkutõmbumisele järgneb klaaskeha eraldumine silma põhjas paiknevast võrkkestast, mis täidab nägemisfunktsiooni. Sellisel juhul võib inimene näha eredaid valgussähvatusi. Vahel võib klaaskeha võrkkesta kaasa tirida ja tekitada võrkkesta rebendi.

Kui klaaskeha hõljumid on püsinud muutumatuna või kui nende hulk pika aja jooksul vähehaaval suureneb, ei ole need hõljumid üldiselt ohtlikud. Niisuguseid hõljumeid esineb vähemalt 50% inimestest. Ealised hõljumid nägemisteravust ei halvenda.

Tehniliselt on võimalik hõljumeid silmasisese operatsiooniga eemaldada. Kui aga hõljumid nägemisteravust ei mõjuta, siis ei ole operatsioon näidustatud.

Millal on vajalik silmaarsti kontroll?

Võrkkesta rebend võib olla nägemisele ohtlik. Tulge kiiresti silmaarsti juurde, kui Teil esineb mõni järgmistest nähtudest:

  1. äkki tekib juurde suur kogus uusi hõljumeid (nagu „vihm”),
  2. näete silma ees valgussähvatusi, mis sarnanevad välgusähvatustele,
  3. ühe silmaga vaadates on osa vaateväljast puudu.