Kõhuaordi aneurüsm ehk laienemine

Kõhuaordi aneurüsm (laienemine) on piiritletud alal veresoone läbimõõdu suurenemine 50% või enam soone tavapärasest laiusest. Peamine põhjus aneurüsmi tekkes on ateroskleroos ja riskifaktoriteks kõrgenenud vererõhk, suitsetamine ja perekondlik eelsoodumus. Kui aneurüsmi diameeter suureneb enam kui ~5,5 cm, tekib risk aneurüsmi rebenemiseks ja sellel juhul on näidustatud kirurgiline või endovaskulaarne ravi. Ravi valik sõltub aneurüsmi ja veresoonte anatoomilistest teguritest, kaasuvatest haigustest, vanusest jm.

Kõhuaordi aneurüsmi resektsiooni ehk avatud operatsiooni käigus tehakse lõige tavaliselt kõhu keskjoonele kogu ulatuses ning vajadusel täiendavalt lõiked kubeme piirkonda. Operatsiooni käigus asendatakse veresoone laienenud osa kunstmaterjalist proteesiga. Operatsioon tehakse üldanesteesias ja see kestab keskmiselt 2−4 tundi.

Endovaskulaarne tehnika (EVAR) on kirurgiline protseduur, mille käigus viiakse mõlemast kubemest reiearterite punkteerimise kaudu kõhuaorti kunstmaterjalist stentprotees. Proteesiga eraldatakse aneurüsmikott vereringest ja verevool jalgadesse toimub läbi proteesi. Punktsioonikohale tehakse lokaalne tuimestus, lisaks saate veenikanüüli teel valuvaigistavaid ning rahustavaid ravimeid (sedatsioon). Üleminek üldnarkoosile võib toimuda vajaduse korral. Protseduur  kestab ca 2 tundi.

Operatsioonieelsetel päevadel

• Tehakse Teile vajalikud uuringud: vereanalüüsid, vererõhu mõõtmine, EKG, vajadusel ehhokardiograafia jm.
• Palutakse Teil täita ja allkirjastada vajalikud dokumendid (operatsiooniks nõusolekuleht, anesteesiaeelne küsitlusleht).
• Mõningatel juhtudel enne avatud operatsiooni määratakse Teile nn operatsioonidieet, seda otsustab raviarst. Vedelikku (vesi, mahl, tee, kohv) võite tavapärasest rohkem juua.

Operatsioonipäeva hommikul

• Ärge sööge ega jooge (vähese veega võib võtta ravimid, mida määrab anestesioloog).
• Eemaldage lahtised hambaproteesid, kontaktläätsed, käekell ja ehted.
• Käige duši all.
• Teil raseeritakse operatsiooni piirkond karvadest. Ise raseerida ei tohi.

Peale operatsiooni

• Viibite mõni päev kuni nädal (vajadusel kauem) osakonna jälgimispalatis, vajadusel ka mõned päevad intensiivravi osakonnas.
• Operatsiooni- ja sellele järgneval päeval reeglina lamate, püsti tõusta ei saa.
• Peale operatsiooni võite tunda haava(de) piirkonnas valu. Teile manustatakse regulaarselt valuvaigisteid.
• Peale operatsiooni on Teil küljes mitmeid erinevaid meditsiinilisi seadmeid (nt põiekateeter, arteriaalne süsteem vererõhu mõõtmiseks, epiduraalkateeter valu vaigistamiseks, veenikanüül(id), hapnikumask või „vuntsid“, elektroodid südametöö jälgimiseks, vajadusel maosond ninas jms).
• Mõnda aega peale operatsiooni võib vajalik olla operatsioonijärgne dieet.
• Haiglaravil oleku pikkus sõltub Teie üldseisundist ja haavade paranemisest, otsuse teeb raviarst.

Kodune enesehooldus

• Haava siduge vajadusel, kui plaaster määrdub või märgub, soovitavalt iga 1−2 päeva järel. Haavahoolduseks vajaminevad vahendid saate osta apteegist (antiseptik, haavaplaastrid).
• Haavaniidid või -klambrid eemaldab perearst 10−14 päeva peale operatsiooni.
• Kodus võite minna duši alla. Sauna ja vanni ei tohi minna paari nädala jooksul. Eemaldage haavaplaaster vahetult enne dušši, peske haav voolava vee all ja pange uus haavaplaaster peale.
• Vältige kuu aega peale operatsiooni üle 5 kg raskuste tõstmist ja järske füüsilisi pingutusi. Kõhu eesseina tugevus taastub ~6 kuu jooksul. Vajadusel võib kõhuhaava toetuseks kasutada kõhubandaaži.
• Füüsiline koormus vastavalt enesetundele.
• Haavavalu korral, kasutage arsti poolt soovitatud valuvaigisteid.

Pöörduge erakorralise meditsiini osakonda (EMO) järgmistel juhtudel:

• alajäsemete tundlikkuse, temperatuuri, värvuse muutus – nt järsk jala jaheduse, tugeva valu ja tundlikkuse häire teke,
• operatsioonihaava(de) piirkonnas tekib verejooks,
• operatsioonihaavas tekib põletik (terav punetus, valu, turse, mädaeritus haava piirkonnas),
• rinna- või seljavalu äkiline ilmnemine.

Pöörduge perearsti poole järgmistel juhtudel:

• Teil on vaja täpsustada ravimite kasutamise skeemi,
• plaanilisteks sidumisteks ja haavaniitide eemaldamiseks,
• kui Teil on kahtlus opereeritud piirkonna probleemidele,
• kui Teil on vajalik konsulteerida või korrigeerida muude haiguste ravi.

Koostaja: Tartu Ülikooli Kliinikumi veresoontekirurgia osakond
2025