Kõhuaordi ateroskleroos

Kõhuaordi ja/või kõhuõõnes asuvate niudearterite ateroskleroosi ehk arterite lubjastumise tõttu tekib veresoontes sulgus või oluline ahenemine, mille tõttu ei jõua jalgadesse piisaval hulgal verd. Ateroskleroos areneb vanusega ja peamisteks riskifaktoriteks on suitsetamine, kõrge kolesterool, kõrgenenud vererõhk, diabeet, perekondlik eelsoodumus.

Jalgade verevarustuse taastamiseks ja/või parandamiseks teostatakse operatsioon, mille käigus  tehakse lõige kõhu keskjoonele kogu ulatuses ning  mõlemale poole kubeme piirkonda (aorto-bifemoraalne šunteerimine). Verevarustuse parandamiseks ühendatakse Y-kujuline protees kõhuaordilt mõlemale poole kubemesse reiearteritele ja suunatakse veri läbi proteesi ahenenud või sulgunud arteritest mööda jalgadesse. Operatsioon tehakse üldnarkoosis.

Operatsioonieelsetel päevadel

• Tehakse Teile vajalikud uuringud: vereanalüüsid, vererõhu mõõtmine, EKG, vajadusel ehhokardiograafia jm.
• Palutakse Teil täita ja allkirjastada vajalikud dokumendid (operatsiooniks nõusolekuleht, anesteesiaeelne küsitlusleht).
• Mõningatel juhtudel määratakse Teile nn operatsioonidieet, seda otsustab raviarst. Vedelikku (vesi, mahl, tee, kohv) võite tavapärasest rohkem juua.

Operatsioonipäeva hommikul

• Ärge sööge ega jooge (vähese veega võib võtta ravimid, mida määrab anestesioloog)
• Käige duši all.
• Eemaldage lahtised hambaproteesid, kontaktläätsed, käekell ja ehted.
• Teil raseeritakse operatsiooni piirkond karvadest. Ise raseerida ei tohi.

Peale operatsiooni

• Viibite mõni päev kuni nädal (vajadusel kauem) osakonna jälgimispalatis, vajadusel ka mõned päevad intensiivravi osakonnas.
• Operatsiooni- ja sellele järgneval päeval reeglina lamate, püsti tõusta ei saa.
• Peale operatsiooni võite tunda haava(de) piirkonnas valu. Teile manustatakse regulaarselt valuvaigisteid.
• Peale operatsiooni on Teil küljes mitmeid erinevaid meditsiinilisi seadmeid (nt põiekateeter, arteriaalne süsteem vererõhu mõõtmiseks, epiduraalkateeter valu vaigistamiseks, veenikanüül(id), hapnikumask või „vuntsid“, elektroodid südametöö jälgimiseks, vajadusel maosond ninas jms).
• Mõnda aega peale operatsiooni võib vajalik olla operatsioonijärgne dieet.
• Haiglaravil oleku pikkus sõltub Teie üldseisundist ja haavade paranemisest, otsuse teeb raviarst. Keskmiselt 10 päeva.

Kodune enesehooldus

• Haava siduge vajadusel, kui plaaster määrdub või märgub, soovitavalt iga 1−2 päeva järel. Haavahoolduseks vajaminevad vahendid saate osta apteegist (antiseptik, haavaplaastrid).
• Haavaniidid või -klambrid eemaldab perearst 10−14 päeva peale operatsiooni.
• Kodus võite minna duši alla. Sauna ja vanni ei tohi minna paari nädala jooksul. Eemaldage haavaplaaster vahetult enne dušši, peske haav voolava vee all ja pange uus haavaplaaster peale.
• Vältige kuu aega peale operatsiooni üle 5 kg raskuste tõstmist ja järske füüsilisi pingutusi. Kõhu eesseina tugevus taastub ~6 kuu jooksul. Vajadusel võib kõhuhaava toetuseks kasutada kõhubandaaži.
• Füüsiline koormus vastavalt enesetundele.
• Haavavalu korral, kasutage arsti poolt soovitatud valuvaigisteid.
• Tulge arstlikku järelkontrolli vastavalt raviarsti soovitusele.

Pöörduge erakorralise meditsiini osakonda (EMO) järgmistel juhtudel

• Alajäsemete tundlikkuse, temperatuuri, värvuse muutus – näiteks järsk jala jaheduse, tugeva valu ja tundlikkuse häire teke.
• Operatsioonihaava(de) piirkonnas tekib verejooks.
• Operatsioonihaavas tekib põletik (terav punetus, valu, turse, mädaeritus haava piirkonnas).
• Rinna- või seljavalu äkiline ilmnemine.

Pöörduge perearsti poole järgmistel juhtudel

• Teil on vaja täpsustada ravimite kasutamise skeemi.
• Plaanilisteks sidumisteks ja haavaniitide eemaldamiseks.
• Kui Teil on kahtlus opereeritud piirkonna probleemidele.
• Kui Teil on vajalik konsulteerida või korrigeerida muude haiguste ravi.

Koostaja: Tartu Ülikooli Kliinikumi veresoontekirurgia osakond
2025