Kõhunääre ehk pankreas on organ, mis paikneb ülakõhus. Pankrease peaosa on ümbritsetud kaksteistsõrmiksoole ehk duodeenumiga, keha- ja sabaosa paiknevad mao taga. Pankreasel on kaks ülesannet: seedimine (pankreas toodab seedimiseks vajalikke seedeensüme) ja veresuhkru kontroll (pankreas toodab veresuhkrut kontrollivat hormooni insuliini, mille puudusest tekib diabeet ehk suhkruhaigus).

Operatsiooni näidustus

Operatsiooni näidustus oleneb sellest, missugune on konkreetne pankreast tabanud haigus. Kuna neid on palju ning nad on üksteisest erinevad, siis Teie operatsiooni konkreetsest näidustusest räägib täpsemalt Teile opereeriv kirurg.

Operatsiooni riskid

Sagedasemad tüsistused on:

  1. Haavatüsistused: haavainfektsioon ehk –põletik; haava lahti minek.
  2. Kõhuõõne tüsistused
    • Verejooks.
    • Seedetrakti tööle hakkamise viibimine. Pärast operatsiooni võib soolestik vajada aega, et taastuks tema normaalne funktsioon. Sellel ajal manustatakse Teile vesi ja muud vajalikud ained veenikanüüli kaudu. Maolt ülekoormuse äravõtmiseks võib olla Teil pärast operatsiooni ka nina kaudu makku asetatud sond (nasogastraalsond).
    • Anastomoosi leke. Kõhuõõnes loodud uusi ühendusi nimetatakse anastomoosideks. Nendest ühendustest üks riskantsemaid on pankreasega loodud ühendused, kuna kõhunäärmest erituvad seedeensüümid võivad lõhkuda valke, mis üritavad uut ühendust parandada. Kui selline tüsistus peaks tekkima, hoitakse dreeni (operatsioonil asetatud plastiktoru anastomoosi juures) senikaua, kuni leke on sulgunud.
  3. Pankrease osalisest eemaldamisest tingitud funktsiooni puudulikkus
    • Diabeet ehk suhkruhaigus võib tekkida kui eemaldatakse suur osa pankrease  sabaosast. Suhkruhaiguse tekke osas jälgitakse Teid väga hoolikalt pärast operatsiooni ning vajadusel alustatakse ravi (insuliini defitsiidi asendamine).
    • Seedeensüümide puudulikkus võib tekkida kui eemaldatakse suur osa  pankrease pea- ja kehaosast. Seedeensüümide puudulikkus väljendub kõhulahtisuse tekkes (toit ei imendu). Selle raviks on olemas suukaudsed ensüümkapslid, mida võetakse iga toidukorraga.
  4. Muud tüsistused (nt kopsupõletik) – võimalikud on veel väga erineva tüsistused, ent nende tekke tõenäosus on küllalt väike.

Enne operatsiooni

Pärast suuremahulist kõhuõõne operatsiooni on Teil vähemalt 2 kuud füüsilise töö piirang. Seepärast mõelge juba enne operatsiooni, kes Teid operatsiooni järgselt abistada võiks.

Soovitame enne operatsiooni loobuda suitsetamisest, tõsta enda füüsilist aktiivsust. Pankrease haiguste korral on ülimalt oluline absoluutne loobumine alkoholist!



Haiglasse saabumine

Haiglasse kutsutakse Teid päev enne operatsiooni. See on vajalik, et saaks võtta vereanalüüsid, teha vajalikud uuringud. Samuti vaatab Teid veelkord üle kirurg ja anestesioloog, kes vajadusel tellivad lisauuringuid. Haiglasse võtke kaasa isiklikud hügieenitarbed, sussid, kõik igapäevaselt tarvitatavad ravimid. Kui tarvitate verd vedeldavaid ravimeid, siis Teile antakse juhised juba varakult nende ära jätmise osas.
Soovitav on apteegist osta endale ning haiglasse kaasa võtta bandaaž. Tegemist on korsetilaadse kõhuseina toetava tugivööga, millest on kasu kõhuseina paranemisele.

Operatsioon

Operatsiooni täpsemat olemust selgitab Teile kirurg. Operatsioonijärgselt ei lubata Teil süüa ega juua, maos on läbi nina asetatud sond (nasogastraalsond). Selle eemaldamine ja söömise taasalustamine sõltub sooletegevuse taastumisest, enamasti II-III operatsioonijärgsel päeval. Vedeliku ja ravimite manustamiseks on Teil mitu veenikanüüli. Kõhus on vähemalt üks dreen, mis on vajalik liigse tekkinud vedeliku eemaldamiseks operatsioonipiirkonnast ning anastomoosi lekke jälgimise suhtes. Dreen eemaldatakse esimesel võimalusel aga enamasti mitte enne VII operatsioonijärgset päeva. Põies on kateeter, et jälgida täpselt uriini hulka (diureesi). Tavaliselt on selja kaudu pandud operatsioonihaava valutustamiseks kateeter (epiduraalkateeter), mis eemaldatakse enamasti III operatsioonijärgsel päeval.
Esimesed operatsioonijärgsed päevad veedate intensiivravipalatis, kus jälgitakse kogu aeg Teie terviseseisundit. Sellega seotult on Teie küljes mitmeid juhtmeid (südametöö ja hingamisfunktsiooni jälgimiseks).

Pärast operatsiooni

Varakult alustatakse Teie aktiviseerimisega. Vajalikud on harjutused kopsudele ja liigutamine, et vältida kopsupõletiku teket. Selles osas aitab Teid vajadusel füsioterapeut. Söömisega taasalustatakse järk-järgult, enamasti alates II-III operatsioonijärgsest päevast. Haiglas oleku aeg on tavaliselt 7-10 päeva.
Soovitame kojuminekuks endale keegi vastu kutsuda, seetõttu ärge tulge ka haiglasse oma autoga.
Tööle tagasiminek sõltub suuresti Teie tööst. Rasket füüsilist koormust soovitame vältida kaks kuud pärast operatsiooni.

Soovitused dieedi osas pärast operatsiooni:

Esimesed paar nädalat proovige süüa väiksemate portsjonite kaupa aga sagedamini (5–6 korda päevas). Vältida soolegaase tekitavaid toiduaineid nagu kapsad, herned, oad, õunad, gaseeritud joogid. Samuti väga vürtsiseid toite. Kui Teile määratakse pankrease ensüümid, siis ärge unustage, et neid tuleb võtta iga toidukorraga – suurema toidukorraga olenevalt konkreetsest preparaadist 20 000–25 000 TÜ, väiksema toiduga (nö „snäkiga“) 10 000 TÜ.

Nahaõmbluste eemaldamine, juhul kui Teie arst ei ole teisiti öelnud, toimub tavaliselt 14 päeva pärast operatsiooni.

Millal pöörduda erakorraliselt haiglasse pärast operatsiooni?

  • Tekib kõrge palavik.
  • Operatsiooniarm muutub punaseks, hakkab valutama või tekib sellest mädane eritus.
  • Tugev valu operatsioonipiirkonnas.
  • Tekib iiveldus ja oksendamine ning Te ei saa korralikult süüa.
  • Tekib ikterus (silmad  ja nahk muutuvad kollaseks, uriin väga tumedaks, väljaheide muutub valkjaks).

Koostajad: arst-resident Karri Kase ja dr. Marko Murruste
01/2020