Kopsuvähk

Kopsuvähk on pahaloomuline kasvaja, mis areneb kopsukoes või hingamisteedes. See tähendab, et kopsurakud hakkavad ebanormaalselt ja kontrollimatult paljunema, moodustades kasvajamassi. Kopsuvähk võib olla algselt lokaliseeritud või levida (metastaseeruda) teistesse elunditesse, näiteks maksa, ajju või luudesse. Tavaliselt areneb kopsuvähk järk-järgult, kuid mõnel juhul võib see kulgeda kiiresti ja agressiivselt. Haiguse kulg ja prognoos sõltuvad kasvaja tüübist, staadiumist ja patsiendi üldisest tervislikust seisundist.

Kopsuvähi alatüübid:

  • mitteväikserakuline kopsuvähk – kõige levinum tüüp (~85% juhtudest), mille hulka kuuluvad adenokartsinoom, lamerakk-kartsinoom ja suurerakuline kartsinoom;
  • väikerakuline kopsuvähk – agressiivsem ja kiiremini leviv vähivorm (~15% juhtudest).

Sümptomid

Kopsuvähi varajases staadiumis võivad sümptomid puududa või olla mittespetsiifilised. Levinumad sümptomid on:

  • püsiv köha, mis aja jooksul süveneb,
  • veriköha,
  • hingeldus ja õhupuudus,
  • valu rinnus,
  • kaalulangus ja isutus,
  • väsimus,
  • korduvad hingamisteede infektsioonid.

Etioloogia, riskifaktorid ja ennetus

Peamine kopsuvähi põhjus on suitsetamine, mis on seotud kuni 90% juhtudest.

Lisaks on tuvastatud mitmeid teisi riskifaktoreid:

  • passiivne suitsetamine,
  • õhusaaste (nt tööstuspiirkondades),
  • kokkupuude asbesti ja teiste kantserogeenidega (nt radoon),
  • geneetiline eelsoodumus (perekondlik esinemine),
  • tööalane kokkupuude kantserogeenidega (nt kaadmium, nikkel),
  • kroonilised kopsuhaigused (nt krooniline obstruktiivne kopsuhaigus – KOK),
  • radioaktiivne kiirgus (nt kiiritusravi varasemate kasvajate korral),
  • immuunsüsteemi nõrgenemine (nt HIV/AIDS),
  • toitumistegurid (madal puu- ja köögiviljade tarbimine),
  • alkoholi liigtarbimine.

Ennetamine hõlmab suitsetamisest loobumist, tubakasuitsu vältimist, tervislikku toitumist ja tööohutuse järgimist.

Diagnoosimine

Diagnoosimiseks kasutatakse järgmisi meetodeid:

  • röntgen ja kompuutertomograafia (KT) – kuvamismeetodid, mis aitavad tuvastada kopsukasvajate esinemist ja nende paiknemist.
  • Bronhoskoopia ja biopsia – protseduur, mille käigus viiakse hingamisteedesse painduv toru, et saada koeproov edasiseks analüüsiks.
  • Molekulaarsed uuringud – geneetiliste muutuste tuvastamine kasvajarakkudes, et määrata ravi täpsus.
  • Positronemissioontomograafia (PET) – kuvamismeetod, mis hindab kasvaja ainevahetuslikku aktiivsust ja metastaaside levikut.

Ravi

Ravi sõltub haiguse staadiumist ja alatüübist ning hõlmab:

  • kirurgiline ravi – kasvaja eemaldamine operatsiooni teel, tavaliselt varases staadiumis;
  • keemiaravi – vähirakkude hävitamine ravimitega, mida manustatakse suu kaudu või veeni kaudu;
  • kiiritusravi – kasvajakoele suunatud kiirgus, et vähendada kasvaja suurust või hävitada vähirakke;
  • immuunravi – immuunsüsteemi mõjutav ravim, et rünnata vähirakke;
  • sihtmärkravi – spetsiifiliste mutatsioonide vastu suunatud ravimid, mis blokeerivad vähirakkude kasvu ja levikut.

Kopsuvähi ravis kasutatakse sageli kombineeritud lähenemist, kus kirurgilisele ravile eelneb või järgneb süsteemravi, et vähendada kasvaja taastekke riski. Lokaalselt levinud kopsuvähi ravis kasutatakse samaaegset kiiritus- ja keemiaravi. Metastaatilise või mitteopereeritava kasvaja puhul võib keemiaravi kombineerida immuunraviga, et suurendada ravi efektiivsust ja pikendada eluiga. Sümptomeid tekitavate üksikute metastaaside korral saab rakendada kiiritusravi. 

Jälgimine

Pärast ravi vajab patsient regulaarset jälgimist, mis hõlmab radioloogilisi uuringuid ja vereanalüüse, et hinnata retsidiivi, metastaatiliste kollete teket.

Kopsuvähk on tõsine haigus, kuid varajane avastamine ja ravi võivad oluliselt parandada elulemust.

Koostaja: hematoloogia-onkoloogia kliinik
2026