Laparoskoopia on endoskoopiline operatsioonimeetod, mille puhul kõhukatteid ei avata kõhulõikega, vaid läbi väikeste haavakeste viiakse kõhuõõnde kaamera ning spetsiaalsed instrumendid.

Laparoskoopia eeliseks traditsioonilise avatud kõhuõõne lõikuse ees on oluliselt väiksem kudede trauma, millest tulenevalt on operatsioonijärgne taastumine kiirem, haavavalu ja operatsiooniarm väiksem.

Laparoskoopiliselt on võimalik teostada operatsioone emakal (müoomide eemaldamine, emaka eemaldamine), munajuhadel (steriliseerimine, munajuhade eemaldamine, munajuharaseduse operatsioon) ja munasarjadel (munasarja/tsüsti eemaldamine); eemaldada liiteid ning endometrioosikoldeid. Laparoskoopiliselt on võimalik korrigeerida ka vaagnapõhjaorganite allavajet.

Lisaks võimaldab laparoskoopia täpsemalt kui ükski teine uurimismeetod diagnoosida mitmeid kõhuõõne organite haigusi (endometrioos, munajuhade sulgus, seesmiste suguteede arenguhäired jt).

Operatsiooniks ettevalmistus

Operatsiooni plaan koostatakse koostöös Teie ja Teid opereeriva arstiga, arvestades võimalusel ka teiepoolseid soove. Operatsioon toimub enamasti järgmisel päeval. 

Operatsioonile eelneva dieedi ja lahtistite kasutamises osas järgige arsti soovitusi.

Operatsiooni kulg

Operatsioon teostatakse üldnarkoosis. Esmalt täidetakse kõhuõõs süsihappegaasiga läbi spetsiaalse õhunõela. Gaas tõstab kõhu eesseina siseorganitest kõrgemale, tagades sellega hea nähtavuse kõhukoopas ja piisava ruumi instrumentide kasutamiseks. Nahale tehakse 3−6 lõiget: 1,0 cm pikkune lõige nabarõnga lähedale, mille kaudu viiakse kõhuõõnde laparoskoop (kaamera) ja 2−5 väikest lõiget alakõhule, mille kaudu viiakse kõhuõõnde instrumendid.

Operatsiooni ajaline kestus sõltub operatsiooni mahust. Pärast operatsiooni lõpetamist lastakse gaas kõhuõõnest välja ning kõhuhaavad suletakse. Eemaldatud koed (tsüst, müoomisõlm, jt.) saadetakse histoloogilise uuringule, mille käigus uuritakse kudede rakulist ehitust ning mis võimaldab kinnitada ja täpsustada diagnoosi. Uuringu vastuse saadame digilukku.

NB! Laparoskoopia ajal võib tekkida olukord, kus planeeritav operatsioon ei ole tehniliselt teostatav. Näiteks esinevad kõhuõõnes tugevad liited, mis takistavad pääsu kõhukoopasse või ei ulatu instrumendid opereeritava piirkonnani rohke rasvkoe tõttu kõhu eesseinal. Samuti võib haigusprotsess osutuda ulatuslikumaks ja vajada laialdasemat juurdepääsu opereeritavale piirkonnale. Võivad tekkida probleemid seoses anesteesiaga. Sellistel juhtudel minnakse üle avatud kõhuõõne lõikusele.

Operatsioonijärgne periood

Pärast operatsiooni viiakse Teid väiksemate operatsioonide korral 1−3 tunniks intensiivravi palatisse. Suuremate operatsioonide (emaka eemaldamine, allavaje korrektsioon) korral jälgitakse teie tervisenäite intensiivravi palatis järgmise päeva hommikuni. Seejärel viiakse Teid tagasi osakonna palatisse. Haiglas viibite tavaliselt 2−3 päeva.

Võimalikud tüsistused ja ohud

Sagedasemad probleemid on lühiajaline kõhuvalu, valu õlgades ja kaelas, tavaliselt mööduvad need sümptomid 2−3 päeva jooksul.

Harva esineb järgmisi tüsistusi: emaka ja emakamanuste põletik, kõhusisene verejooks, tromboos (veresoone ummistumine verehüübega), emboolia (veresoone sulgumine gaasimulliga).

Samuti on harvaesinevad siseorganite (soolte, kusepõie, veresoonte vigastused) mehhaanilised või elektrilised traumad. Selliste tüsistuste tagajärjel on mõnikord vajalik avada kõhuõõs traditsioonilise kõhulõikega.

Võimalikud on narkoosist tingitud tüsistused. Need on enamasti seotud ülitundlikkusega ravimitele. Võimalik on ka toidu ja joomise keelu eiramisest tingitud oksendamine narkoosi ajal ning sellele järgnev oksemasside sattumine hingamisteedesse ja lämbumisoht.

Et viia tüsistuste tekke risk võimalikult väikeseks, palume Teid enne laparoskoopiat informeerida arsti:

  • oma teadaolevatest haigustest ja tarvitatavatest ravimitest (operatsiooni päeval võib ravimeid kasutada ainult kokkuleppel arstiga);
  • oma seisundist operatsioonile tulles (nt viirusinfektsioon);
  • teadaolevast ülitundlikkusest ravimitele.

Kodune enesehooldus

Täpsed juhised Teie operatsiooni järgse koduse režiimi kohta annab Teile opereerinud arst.

Vajadusel kirjutatakse retsept valuvaigistite või põletikuvastaste ravimite ostmiseks.

Haavaniidid tuleb eemaldada üldjuhul 5-8 päeva möödumisel operatsioonist perearsti juures või günekoloogia osakonnas.

Vajadusel kutsutakse Teid järelkontrollile kas opereerinud või operatsioonile suunanud arsti juurde.

Haiglas viibitud päevade ajal ning vahetult haiglast lahkumise järgselt viibite töövõimetuslehel. Kui on vajalik töövõimetuslehte pikendada, teeb seda tavaliselt perearst.

Operatsiooni järgselt on soovitav vältida raskuste tõstmist (üle 5 kg). Toit peaks olema kergesti seeditav, mitte tekitama kõhugaase ja kõhukinnisust. Suguelu tuleb vältida, kui esineb määrivat voolust või veritsust tupest. Enamasti ei teki operatsioonijärgselt häireid seksuaalsuhetes.

Erakorraliselt tuleb pöörduda arsti vastuvõtule, kui operatsiooni järgselt tekib:

  • kehatemperatuuri tõus üle 37,5°C;
  • tugev valu kõhus;
  • seedetalitluse ja urineerimishäired;
  • rohke ja ebameeldivalt lõhnav eritis tupest;
  • rohke verejooks suguelunditest.

Koostajad: dr Ülle Kadastik, dr Kristiina Rull, dr Katrin Täär
04/2022