Patsiendiinfo / / / Laps ja palavik

Palavikuks loetakse kehatemperatuuri üle 38°C. Palavik on organismi kaitsereaktsioon, mida ei ole vaja alati ravida. Palaviku tõustes hävivad haigustekitajad ja nende mürgid organismis kiiremini, sest palavik aeglustab viiruste ja bakterite kasvamist ning paljunemist. Enamasti on palaviku põhjuseks iseenesest mööduv viirusinfektsioon, mis ei ole lapsele ohtlik. Mõnikord tõuseb kehatemperatuur vaktsineerimise järgselt, imikutel ka üleliigsete riiete tõttu. Samas võib palavik viidata raskele haigusele ning seetõttu on oluline osata last palaviku perioodil jälgida ja põetada.

Lapse seisund ei ole enamasti ohtlik, kui laps:

  • on huvitatud mängimisest,
  • joob hästi,
  • on koostöövalmis ja naeratav,
  • lapse nahavärv on normaalne,
  • tunneb ennast palaviku langemise järgselt hästi.

Palaviku sümptomid

Palaviku sümptomid võivad lastel olla nii selgelt märgatavad kui ka varjatud. Mida noorem on laps, seda varjatumalt need esinevad. Imiku kehatemperatuur võib nutmise ja rahutuse korral tõusta 1°C võrra. Palavikus imik on rahutu, ärritunud, nutab palju või vastupidi on tavapärasest vaiksem ja uimase olekuga. Vanemad lapsed kurdavad peavalu, magamisraskust, unisust ning kaebavad külma- või kuumatunnet ruumis, kus teised tunnevad end hästi.

Palavikukrambid

Lastel vanuses 3 kuud kuni 5 eluaastat võivad palavikuga kaasneda krambid (esinemissagedus 2-5%). Palavikukrambid ei ole seotud kindla temperatuuri väärtusega ning tekivad tavaliselt esimeste haigustundide jooksul. Palavikukrambid on üldjuhul healoomulised, kuid esmakordselt tekkinud palavikukrampide puhul tuleb alati kutsuda kiirabi. Krampide ajal võivad lapsel esineda jäsemetes tõmblused või on laps hoopis lõtv. Lapsega puudub enamasti kontakt, tema pilk on  tardunud või on silmamunad pööratud üles. Tavaliselt kestab krambihoog vähem kui minuti. Väga harva võib krambihoog kesta kuni 15 minutit.

NB! Ei soovitata

  • Kasutada antibiootikume viirusinfektsioonide raviks. Antibiootikumravi vajaduse otsustab arst.
  • Lapse ülehõõrumist alkoholilahusega, kuna alkohol ärritab nahka ja imendub läbi naha lapse organismi ning omab toksilist mõju.
  • Jahutamist jääkülma veega, kuna see võib tekitada veresoonte kokkutõmbumist ja/või külmavärinaid.
  • Erinevate palavikuravimite samaaegset või vahelduvat manustamist.
  • Palavikku alandavate ravimite manustamist eesmärgiga ennetada palavikukrampe.
  • Kasutada palaviku alandamiseks aspiriini, sest tekkida võib harv, kuid raske tüsistus – Reye sündroom, millega kaasneb kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustus.


Koostaja: lastekliiniku ülemõde Evelyn Evert
Konsultant dr. Eda Tamm