Lapse ettevalmistamine arsti- või haiglavisiidiks

Hea lapsevanem!

Arsti juures peab käima iga laps, kas siis tervisekontrollis või mõne tervisemure lahendamiseks. Sõltuvalt vanusest ja oma eelnevast kogemusest võivad lapsed arsti juures käimisele väga erinevalt reageerida. Kuidas muuta arstil käimine lapse jaoks meeldivaks ja vähem hirmutavaks kogemuseks nii, et laps ei kardaks ka tulevikus arsti poole pöörduda? Selle üheks esimeseks sammuks on vanematepoolne lapse kodune ettevalmistus. Vanemad tunnevad oma last kõige paremini ja oskavad olla toeks kõige enam.

Soovitused lapsevanemale

Lapse paremaks ettevalmistamiseks püüdke hankida võimalikult täpne teave arsti- või haiglavisiidi kohta – millised uuringud ja protseduurid last ees ootavad, kui pikaks kujuneb visiit jne. Mida rohkem visiidist teate, seda paremini suudate last olukorraks ette valmistada, temaga olulisi teemasid läbi arutada ja lapsele kindlust pakkuda. Kindlasti julgustage last sel teemal küsimusi esitama. Püüdke lapse küsimustele võimalikult ausalt vastata! Rääkige lapsele, et viibite igal pool, kus võimalik, temaga koos – eraldamine on laste suur hirm. Teadke, et vanemate kohalolek rahustab ka kõige väiksemaid imikuid.

Peamine on see, et jääksite ise võimalikult rahulikuks, et teie hirm ei kanduks lapsele üle ja pidage meeles, et laps vajab selgitust, mis temaga juhtub, ja perekeskset toetust.

Üldised soovitused lapse ettevalmistamiseks

Arutage lapsega arstide ja haigla olemuse ja vajalikkuse üle. Julgustage last haiglaskäigu kohta küsimusi esitama.
Püüdke anda lapsele tema eale vastavaid selgitusi ning vastuseid.
Lugege lapsele jutukesi, mis käsitlevad haigla temaatikat.
Kirjeldage lapsele, mida võib haiglas näha või milliseid lõhnu, helisid võib seal teistmoodi tunda.

Vaadake tutvustavat videot lastekliiniku kodulehelt või YouTube’s:
https://www.kliinikum.ee/lastekliinik
https://www.youtube.com/watch?v=bwx2Z69S0YA (inglise keeles)
Jääge ise võimalikult rahulikuks, seega valmistuge ka ise visiidiks ette.
Oluline on, et mõtleksite sel teemal ja võtaksite lapse ettevalmistamiseks aega.

Olge alati oma lapse vastu ausad, et mitte kaotada lapse usaldust teie vastu!

Vastamine lapse küsimustele

Kuidas vastata lapse küsimustele, mis eeldavad ebamugavaid vastuseid? Toome mõned näited.

“Süsti tegemine pole üldse valus” asemel öelge: ”see on vaid korraks valus”. Küsige, mida laps hetkel tunneb, näeb jne.
“See on kohe läbi” asemel püüdke anda lapsele konkreetsem ajaline piir, nt “me oleme seal nii kaua, kuni läheb õues pimedaks“, „me peame haiglas 2 ööd ära magama“, „see valu kestab 5 sekundit (niikaua kui loeme viieni)”. Lause „kohe” ei aita lapsel aega reaalselt mõista.
„Ära karda“ asemel öelge “see on OK, et sa kardad, sa ei tee ju seda iga päev”.
„Rahune maha“ asemel öelge “hinga sügavalt”.

Pidage meeles, et uuringu või protseduuri ajal räägiks lapsega 1 inimene korraga. Mitu erinevat häält korraga võivad last veel enam ärevusse ajada.

Kui te mõnele lapse esitatud küsimusele vastust ei tea, öelge ausalt, et küsite lapsega koos seda arsti käest.

Arutage lapsega, mis võiks teha haiglaskäigu tema jaoks meeldivaks – lemmikmänguasja kaasavõtmine, muusika kuulamine, värvimine, mullitamine, filmide ja videote vaatamine või preemia.

Viibige lapse läheduses ning olge julgustav!

Imikud (0−1a)

Imikutel ja alla kaheaastastel väikelastel pole veel välja arenenud piisavat sõnavara ja protseduuride tähenduse või nende toimumise mõistmist.

.Sellises vanuses lapsed vajavad eelkõige mugavuse ja turvalisuse tagamiseks tuttavat inimest ja lemmikmänguasja. Olge valmis, et teie laps väljendab oma tundeid häälekalt (sageli just nuttes) – pidage meeles, et see on normaalne! Proovige sellistel hetkedel jääda ise võimalikult rahulikuks.

Võtke haiglasse kaasa lapse lemmikmänguasju või esemeid.
Hoidke oma tegevused ja päevarutiin võimalikult tavapärased.
Püüdke leida lapsele tegevusi rahulikel või vaikust vajavatel hetkedel (mänguasjad, raamatud, videod vms).
Säilitage ise rahu – teie emotsioonid kanduvad lapsele üle! Mida ärevam te olete, seda rahutum kipub olema ka laps.

Väikelapsed (1−3a)

Liigselt varajase hirmu vältimiseks rääkige lapsele arstivisiidist maksimaalselt 1-2 päeva enne külastust, selles vanuses lapsed ei mõista veel aja tähendust.
Rääkige ees ootavast lihtsas ja lapsele mõistetavas keeles, lühikeste lausetega.
Kinnitage lapsele, et olete kõigil võimalikel hetkedel temaga koos.
Pakkige haiglakott KOOS kokku, sh lapsele lemmikud riided/mänguasjad. Nii aitate lapsel hoida olukorra üle kontrolli.
Lugege lapsele meditsiini-teemalisi jutukesi või laske tal mängida mõne arstikomplektiga.
Abiks võib olla ka arstivisiidi teemaliste videote vaatamine. Hea tutvustava video leiab eesti keeles ka lastekliiniku kodulehel (vt eelmiselt lehelt).
Lubage lapsel haiglas oleku jooksul valida endale meelepärane lõbustustegevus – nii saab laps olukorda ise rohkem juhtida.
Püüdke pakkuda lohutust ja tuge, jäädes samal ajal oma varasemale kodusele käitumisele kindlaks.

Koolieelikud (4−6a)

Selles vanuses lapsed on uudishimulikud ja tahavad teada, mis nendega juhtub. Tasub meeles pidada, et ka selles vanuses pole lapsel veel välja kujunenud ajataju. Rääkige lapsele, kuhu plaanite minna üks kuni kolm päeva enne sündmust. Hoidke selgitused lihtsad ja lühikesed. Liiga palju detaile võib segadusse ajada. Valige sõnu hoolikalt, kuna paljudel meditsiinilistel terminitel võib olla mitu tähendust. Mõned sõnad on hirmutavad, näiteks lõikamise asemel kasutage sõna „avamine”. Kuna selles vanuses lapsed omastavad infot mängides, on soovitav arsti juurde minek mänguasjadega eelnevalt läbi mängida või lugeda sellekohast raamatut.

Küsige kindlasti, mida teie laps ise mõtleb või tunneb. Paljud koolieelikud fantaseerivad ja kasutavad oma kujutlusvõimet saamaks aru asjadest, millest nad ei tea. Nende kujutlusvõime võib olla palju hullem kui tegelik hirmutavatest või valu põhjustavatest asjadest rääkimine. Eelkooliealine laps võib arvata, et haiglasse minek on karistus tema käitumise pärast. Kinnitage, et see pole kellegi süü ning selgitage arstivisiidi põhjust ja eesmärki. Sellest tulenevalt ärge kunagi kasutage oma lapse käitumise mõjutamiseks arsti karistavas võtmes (nt „arst tuleb teeb süsti“).

Rääkige oma koolieelikuga 1−3 päeva enne haiglasse minekut (oluline on anda neile piisavalt aega harjumiseks, kuid mitte liiga palju aega, et tekiksid eksiarvamused).
Kasutage lihtsaid termineid ja konkreetseid selgitusi ilma liigsete üksikasjadeta.
Kasutage sõnu kehaosade ja funktsioonide kohta, mis on teie lapsele tuttavad.
Rääkige lapsega avatult ja ausalt (väikelapsed säilitavad parema usaldussuhte, kui nad tunnevad end sellesse kogemusse kaasatuna).
Andke lapsele võimalus esitada küsimusi ja selgitada väärarusaamu.
Julgustage last oma mõtetest, tunnetest ja hirmudest rääkima.
Kinnitage lapsele, et ta ei teinud haiglaravi, protseduuri või operatsiooni põhjustamiseks midagi valesti.
Laske lapsel valida kodust kaasavõtmiseks tuttavaid lemmikasju (nt tekid, kaisuloom, muusika, mänguasjad, raamatud, DVD-d).
Andke lapsele võimalus eelnevalt osaleda arstimängudes (nt mängida arsti ravides lemmikmänguasja).
Rääkige lõbusas võtmes oma lapsepõlvekogemusi arsti juures käimisest.
Lugege raamatuid haiglasse mineku kohta (nt meditsiiniseadmete piltidega raamatud).

Koolilapsed (7−12a)

Selles vanuses lapsed naudivad õppimist ning tahavad aru saada sündmustest, protseduuridest ja oma kehas toimuvast. Nad tajuvad aja mõisteid ning teavad ‘’enne’’, ‘’ajal’’ ja ‘’pärast’’ tähendust. Nad suudavad järgida keerukamaid juhiseid, mis sisaldavad sammhaaval tegutsemist. Kuigi selles vanuses on lastel arenenud küllaltki rohke sõnavara, tuleb meditsiinilisi termineid neile siiski “tõlkida’’. Ka selles vanuserühmas võib lastel tekkida põhjendamatuid hirme.

Erinevate lõdvestustehnikate, näiteks sügava hingamise ja eelnevalt õpitud ettekujutuste kasutamine aitab lapsel oma hirmude üle kontrolli saada.

Rääkige kooliealise lapsega 1−2 nädalat enne haiglaravi/visiiti (oluline on anda talle piisavalt aega info töötlemiseks, kuid mitte liiga palju aega, et eksiarvamused tekiksid).
Rääkige lapsega avatult, ausalt ja lihtsalt (selles vanuses lapsed säilitavad tõenäolisemalt usaldussuhte, kui nad tunnevad end kaasatuna kogemustesse ja otsustamisprotsessi).
Selgitage lapsele, miks on vajalik arstivisiit, eesootav protseduur, operatsioon või haiglaravi. Arutage hirme ja muresid.
Andke võimalus esitada küsimusi ja väljendada oma tundeid.
Küsige ja julgustage last rääkima teemadel, mis talle muret teevad ja olge vastates aus eesootava suhtes (sh ka võimaliku valu teemal).
Julgustage last keskenduma arsti visiidi, protseduuri või haiglaravi pika-ajalisele kasule. Keskenduge positiivsele.
Kaasake laps oma lemmikasjade pakkimisele, veenduge, et haiglaravile minnes oleksid tema lemmikasjad kaasas (nt lemmiktekk, padi, sussid, mänguasjad, raamatud, muusika, käeshoitavad elektroonilised mängud, sülearvuti).
Arsti juures andke lapsele võimalus osaleda vestluses tema tervist ja heaolu puudutavates küsimustes – laske lapsel esitada arstile küsimusi ja kaasake last aruteludesse.

Teismelised (13−18a)

Noorukid (13a ja vanemad) on teadlikumad oma kehast ja selle anatoomiast, seetõttu kaasake nad nende tervisega seotud vestlustesse. Teismelised vajavad selgeid vastuseid selle kohta, mis ja miks nendega juhtub. Tavaliselt on nad kõige rohkem mures selle pärast, kuidas protseduurid, haiglas viibimine ja operatsioonid mõjutavad nende välimust, igapäevaseid tegevusi ja suhteid sõpradega. Julgustage noorukit oma hirmudest ja muredest rääkima.

Teismelised võivad küll täiskasvanuna ise tegutseda, kuid tahavad siiski tunda, et olete rasketel aegadel kohal. Abiks võivad olla ka eelnevalt õpitud lõdvestustehnikad.

Rääkige oma noorukiga kohe, kui on plaanitud arstivisiit (oluline on anda neile piisavalt aega info töötlemiseks).
Rääkige oma lapsega avameelselt, ausalt. Teismelised säilitavad tõenäolisemalt usaldussuhte, kui nad tunnevad end otsustusprotsessi kaasatuna.
Looge avatud suhtlus, et nooruk saaks esitada küsimusi arstivisiidi, protseduuri või haiglaravi kohta.
Haiglaravile suundudes julgustage teda oma asju ise pakkima, jälgige, et tema lemmiktooted on kaasas (nt padi, sussid, raamatud, muusika, mängud, sülearvuti).
Andke talle võimalus osaleda protsessis, otsuste tegemisel ja julgustage teda esitama asjasse puutuvaid küsimusi.

Lõpetuseks

Igas vanuses lapsel aitab hirmu valulike ja ebameeldivate protseduuride korral (süstid, vaktsineerimine, kanüüli paigaldamine või eemaldamine, veenipunktsioon) vähendada tähelepanu juhtimine millelegi huvitavale. Selle eesmärgiga on TÜK lastekliiniku protseduuride ruumides näha erinevaid lõbusaid 3D holograafilisi videosid koos muusikaga.

Lapsevanem saab aidata lapse tähelepanu hologrammile juhtida ning tagasiside on näidanud, et ka vanemat ennast aitavad need holograafilised kujutised rahustada.

Soovime teile ja teie lapsele meeldivat külastust!

Vaata lisaks: Lapse ettevalmistamine operatsiooniks

Koostajad: dr A. Kolk, M. Saard, A. Roštšinskaja, K.Sepp
08/2021