Lümfiturse

Mis on lümfiturse?

Lümfiturse on krooniline haigusseisund, mis tekib valgurikka koevedeliku kogunemisel rakuvaheruumi. See toob kaasa muutused nahas ja naha aluskoes, rasvkoe suurenemise ja kõrge infektsiooniriski.

Lümfiturse tekib lümfisüsteemi funktsiooni nõrgenemise või lümfisüsteemis oleva takistuse esinemisel. Põhjuseks võib olla lümfiringe aeglustumine, lümfisõlmede eemaldamine operatsioonil, lümfisüsteemi arenguhäire või vereringe häire.

Milline on lümfitursega inimese raviteekond?

Lümfiturse korral hindab kõigepealt perearst turset ja ravi vajadust ning suunab vajadusel taastusarstile.

Taastusarst hindab turse tekkepõhjuseid, selgitab riskifaktorid ja suunab vajadusel lümfiteraapiasse.

Lümfiterapeut hindab turset, selgitab sekkumise meetodid, teostab lümfiteraapiat, soovitab edaspidise turse käsitluse.

Lümfiteraapia eesmärk on lümfiturset vähendada. Lümfiterapeut nõustab lümfiturset vähendava eluviisi osas, õpetab harjutusi ja nahahooldust. Teraapias kasutatakse manuaalset lümfimassaaži, aparaatset lümfimassaaži, sidumistehnikaid ja kompressioontooteid.

Milline on enesehooldus lümfiturse korral?

Nahahooldus. Turses piirkonna nahk peab olema pehme ja niisutatud. Kreemitage iga päev. Kui kannate silikooniga kompressioonriideid, siis kreemitage õhtul. Pange kreemi sõrmedest/varvastest kehatüve suunas silitavate liigutustega, siis aitate ka lümfivedelikku liigutada. Niisutatud nahal ei teki lõhesid ja väheneb infektsioonioht.
Liikumine ja harjutused. Sagedane ja mõõduka koormusega (väsimustundeni) liikumine ja harjutuste sooritamine on vajalik lümfiringe parandamiseks ja kehakaalu kontrollimiseks. Harjutused aitavad säilitada painduvust, lihaste jõudu ja vastupidavust.
Kompressioontoodete kandmine. Kompressiooniks võib teha lümfiturse piirkonna sidumist või kanda spetsiaalseid kompressioonriideid (põlvik, sukk, sukkpüksid, varrukas, rinnahoidja jms). Kompressiooni on vaja kanda lümfi tursega kehapiirkonnal regulaarselt/igapäevaselt. Kindlasti kandke kompressioontooteid liikumisel ja harjutuste tegemisel. Kompressioontooteid on vaja uuendada 6 kuu järel. Lümfiterapeudi abil saab tellida uued tooted.
Kehakaalu kontroll. Ülekaaluga tekivad paljud terviseprobleemid, samuti suureneb lümfiturse ja väheneb lümfiteraapia efektiivsus.
Lümfiteraapias tehakse manuaalset või aparaatset lümfimassaaži, mille abil suunatakse turses piirkonnast vedelik liikuma. Suurema lümfiturse ja kliendile sobivuse korral tehakse kompressioonsidumist. Selle tulemusel välditakse lümfivedeliku uuesti kogunemist turse piirkonda.
Stabiilse lümfitursega on soovitav lümfiterapeudi juures käia kontrollis 1 kord aastas. Lümfiturse suurenemisel konsulteerige spetsialistiga koheselt.

Mida meeles pidada lümfiturse esinemisel?

Riided ei tohi soonida. Turse piirkonnas ärge kandke ehteid või nahakahjustusi tekitavaid esemeid.
Lümfiturses jäsemele ei tohi teha süsti, mõõta vererõhku, tekitada nahavigastusi.
Jooge vett 1-2 liitrit päevas. Jälgige, et vedelik tuleks ka kehast välja (uriiniga, higistades).
Sööge tervislikult. Vähendage soolaseid ja vürtsikaid toite.
Liikuge iga päev 30-60 min ja tehke lümfiringet parandavaid harjutusi kätele, jalgadele, kerele ning hingamisharjutusi.
Tehke lümfitursega piirkonnale enesemassaaži (lümfimassaazi meetodil).

Taastusarst:
Annika Albert-Aksjonov, Annika.Albert-Aksjonov@kliinikum.ee, tel 731 9239

Lümfiterapeudid:
Evelin Avi, Evelin.Avi@kliinikum.ee, tel 731 9148
Annika Sulp, Annika.Sulp@kliinikum.ee, 731 9137
Monika Miilvee, Monika.Miilvee@kliinikum.ee, tel 731 9137
Anneli Jõeloo, Anneli.Jõeloo@kliinikum.ee, tel 731 8886

Koostajad: Evelin Avi, Annika Sulp
2025