Luuüdi aspiratsioon- ja trepaanbiopsia
Luuüdi aspiratsioonbiopsia ja trepaanbiopsia on protseduurid, mille käigus kogutakse uuringuks Teie luuüdi. Luuüdi on käsnjas kude, mida täiskasvanul leidub lameluudes ja pikkades toruluudes. Luuüdis sisalduvaid ebaküpseid rakke kutsutakse tüvirakkudeks. Tüvirakkudest arenevad:
- punaverelibled – transpordivad hapnikku kogu kehas,
- valgeverelibled – võitlevad infektsioonide vastu,
- vereliistakud – verehüübimise funktsioon.
Aspiratsioonbiopsia käigus kogutakse uuringuks luuüdi. Trepaanbiopsia käigus kogutakse uuringuks luutükk koos luuüdiga.
Näidustused protseduuriks
Luuüdi uuringuid teostatakse:
- ebaharilike rakkude esinemise tuvastamiseks luuüdis,
- hematoloogiliste ehk vereloome haiguste diagnoosimiseks,
- haiguse progresseerumise või staadiumi välja selgitamiseks,
- ravi efektiivsuse hindamiseks.
Vastunäidustused protseduuriks
- Tõsine verehüübimise häire (võimalus eluohtlikuks verejooksuks).
- Naha ja pehmete kudede infektsioon proovivõtu piirkonnas.
Ettevalmistus protseduuriks
- Protseduuripäeva hommikul ei tohi võtta verevedeldajaid. Uuesti võib verevedeldajatega jätkata järgmise päeva hommikul.
- Palun teavitage arsti või õde, kui Teil esineb allergia tuimestavate ainete (lidokaiin) suhtes.
- Enne protseduuri võite süüa ja juua tavapäraselt. Juhul kui protseduur teostatakse üldnarkoosis (enamasti lastel), tuleb olla söömata ja joomata 6 tundi enne protseduuri. See on vajalik selleks, et ennetada tüsistuste tekkimist narkoosi ajal.
Protseduuri kulg
Enamasti kogutakse uuringuks luuüdi vaagnaluust, harvem ka rinnakust. Protseduuri ajal lamate Te protseduurilaual kõhuli või külili. Analüüsi võtmise piirkonnas tuimestatakse nahk ja nahaalused koed kuni luuümbriseni. Sel ajal võite tunda kipitavat tunnet.
Kui piirkond on tuimestatud, viiakse spetsiaalne nõel läbi naha luuni ning sisenetakse luuüdi õõnsusse. Seejärel imetakse süstlaga umbes 3ml luuüdi. Te võite tunda sel ajal teravat imevat tunnet, mis möödub mõne hetke pärast. Sageli võetakse pärast seda samast kohast spetsiaalse nõelaga luutükk koos selles sisalduva luuüdiga. Sel ajal võite Te tunda survet protseduuri kohas ja kuulda krudisevat heli. Nõela sisestamise ja eemaldamise ajal võite Te tunda teravat valu.
Protseduuri lõppedes kaetakse punktsioonikoht steriilse tampooni ja plaastriga ning rakendatakse survet u 5 minutit. See on vajalik selleks, et peatada veritsemine proovivõtu piirkonnas. Biopsiate võtmine kestab umbes 15-20 minutit. Pärast protseduuri peate lamama veel umbes 10-15 minutit.
Protseduurijärgne periood
- Kui protseduuri teostamise piirkonnas ei ole verejooksu, võite pöörduda tagasi oma igapäevaelu toimingute juurde. Soovitame Teil vältida liigset pingutamist (nt trenn, aiatööd) paar päeva pärast protseduuri.
- Juhul kui Teile on antud rahustavaid ravimeid, siis soovitame haiglast lahkuda koos saatjaga. Rahustavad ravimid võivad tekitada uimasust ning 24 tunni jooksul ei tohiks Te juhtida autot.
- Plaaster peaks peale jääma kaheks päevaks. Hoidke punktsiooni koht puhta ja kuivana 48 tundi pärast protseduuri, et vältida infektsiooni tekkimist. 48 tunni möödumisel võite end pesta voolava vee all (dušš). Vannist, basseinist, veekogudest ja saunast tuleb hoiduda vähemalt 7 päeva pärast protseduuri.
- Biopsia võtmise koht võib tunduda hell, jäik ja valulik veel mõned päevad pärast protseduuri. Vajadusel kasutage valuvaigistit (soovitatavalt paratsetamooli). Valu ja ebamugavustunde vähendamiseks võite asetada punktsiooni piirkonda külmakoti kuni 20 minutiks iga 4 tunni järel. Enesetunnet parandab ka mõõdukas liikumine. Punktsiooni kohale võib tekkida hematoom (verevalum).
Võimalikud tüsistused
Luuüdi biopsia on ohutu protseduur, mille järel esineb tüsistusi harva. Siiski on võimalik verejooksu ja naha- või luuinfektsiooni tekkimine punktsiooni piirkonnas. Väga harva võib punktsiooni kohal tekkida krooniline valu.
Võtke ühendust iseseisva õega (telefon 731 9893 või 5331 9893) või protseduuri teostanud arstiga, kui Teil:
- peale valuvaigisti võtmist valu siiski püsib või tugevneb;
- tekib punetus, paistetus ja/või kuumav tunne protseduuri piirkonnas;
- esineb verejooks või mädaeritus punktsiooni kohast;
- tekib palavik.
Koostajad: Maige Sulamägi, Helle Viitak, Katry Kesas
2026