Patsiendiinfo / / / Magnetresonantstomograafia (MRT) lastel üldnarkoosis

Magnetresonantstomograafia (MRT) on uurimismeetod, mis võimaldab tugeva magnetvälja abil saada keha erinevatest piirkondadest ja elunditest nii kahe-, kui kolmemõõtmelisi kujutisi. MRT uuringul ei kasutata röntgen-kiirgust. Kui Teie lapsele on määratud uuring üldnarkoosis, on see vajalik selleks, et tagada lapse liikumatus uuringu ajal, mis võib kesta kuni tund aega. Iga liigutus uuringu ajal tekitab pildile moonutusi, mis segavad arstil pildi tõlgendamist ja nii võivad haiguslikud muutused märkamata jääda.

Vastunäidustused uuringuks ja uuringuruumis viibimiseks

  • Kui Teie või Teie lapse organismis on metalli sisaldavad objektid (metallikillud, proteesid, klapid, šundid, luumurdu fikseerivad plaadid, kruvid jne), palume sellest teavitada MRT kabineti personali enne uuringuruumi sisenemist.
  • Uuringut ei saa teha nohusele ega köhivale lapsele.
  • Uuringuruumi ei saa siseneda
    • lapsevanem, kellel on südamestimulaator, kuna see võib tugevas magnetväljas seisma jääda
    • lapse ema, kes on rase või kahtlustab rasedust.

Enne uuringuruumi sisenemist tuleb MRT riietusruumi jätta kõik lapse ja lapsevanema isiklikud asjad: ehted, juukseklambrid, käekell, proteesid, kuuldeaparaadid, prillid, rahakott, võtmed, magnetribaga kaardid, mobiiltelefon ja muud elektroonikaseadmed. Palume mobiiltelefoni ja elektroonikaseadmed välja lülitada, sest need võivad häirida aparatuuri tööd.

Uuringuks ettevalmistus

Uuringuks palume lapsele panna selga riided, kus ei oleks trukke, lukke, metallnööpe ega kaunistusi (nt lipsukesed, litrid, kulla ja hõbedaga joonistused), mis võivad uuringupildile tekitada moonutusi.

Enne uuringut ei tohi laps 6 tunni vältel süüa ning 3 tunni vältel juua ega närimiskummi närida, kuna narkoosi ajal võib maosisu sattuda hingamisteedesse ja põhjustada lämbumist.

Uuringu läbiviimiseks paigaldatakse lapse käele või jalale veenikanüül, mille kaudu manustatakse narkoosiks vajalikke ravimeid.

Enne uuringut palutakse Teil täita küsitluslehed MRT uuringuks ja narkoosiks. Narkoosiga kaasneva riski hindamiseks ja vähendamiseks on  narkoosiarstile väga oluline teada lapse kaasuvaid haigusi, üldseisundit, eluviisi, kasutatud ja kasutatavaid ravimeid ning ülitundlikkuse esinemist. Soovi korral saate rääkida lasteintensiivravi osakonna valvearstiga (anestesioloogiga).

Üldnarkoos

Narkoosi ajal viibib laps rahulikus unetaolises seisundis. Üldnarkoos ehk üldtuimastus lülitab välja teadvuse ja valutundlikkuse kogu kehas. Tuimastust viib läbi anestesioloog ehk narkoosiarst, keda abistab narkoosiõde.

Lapsevanem on lapsega uuringuruumis seni, kuni laps on jäänud magama. Seejärel suunatakse lapsevanem ootama ning uuringu lõppedes kutsutakse lapse juurde tagasi.

Uuringu teostamine

Uuringu läbiviimiseks asetatakse uuringupiirkonnale mähis ja laps sõidutatakse MRT aparaati, mis on umbes 1,7 meetri pikkune tunnelilaadne ruum. Uuringul ajal on kuulda erineva tugevusega müra, selle summutamiseks pannakse lapsele pähe kõrvaklapid.

Uuringu ajal jälgitakse lapse elutähtsaid funktsioone (hingamissagedust, südametegevust, vere hapnikuga rikastatust ehk saturatsiooni ja vererõhku) ja seisundit spetsiaalse monitori abil. MRT uuring kestab umbes 30–60 minutit. Uuringu pikkus sõltub sellest, millisele piirkonnale ja millisel näidustusel on uuring määratud.

Uuringu järel

Narkoosist taastub laps uuringukabineti eesruumis koos lapsevanemaga narkoosiarsti/-õe valve all. Last tuleb pidevalt jälgida. Lapse liigutused ja tasakaal on peale narkoosi mõnda aega häiritud ja laps võib end tahtmatult vigastada. Seejärle transporditakse laps koos vanemaga tagasi osakonda.

Osakonnas jälgitakse edasi lapse seisundit, lapsevanemal soovitatakse last mitte üksi jätta 24h jooksul. Sõltuvalt lapse organismi omapärast ja narkoosi kestusest võib esineda allergia ehk ülitundlikkus narkoosiravimite suhtes. Koju lubatakse laps pärast narkoosi siis, kui ta on söönud/joonud, ei ole oksendanud ja on vähemalt korra pissinud. Kui Te märkate lapse käitumises või seisundis midagi häirivat, otsige abi personalilt.

Uuringu tulemused saab teada uuringule saatnud raviarsti käest.

Koostajad: radioloogiatehnik Triin Kasesalu ning lasteintensiivraviõed Evelin Kostabi ja Leena Protassov
2014