Maksarakkvähk

Maksarakk kartsinoom (hepatotsellulaarne kartsinoom, HCC) on pahaloomuline kasvaja, mis tekib maksarakkudest. See on kõige sagedasem primaarne maksavähk. Eestis on haigestumine umbes 4 juhtu 100 000 elaniku kohta. Haigus esineb meestel sagedamini kui naistel.

Sümptomid

Maksavähk on varajases staadiumis sageli haigusnähtudeta. Hiljem võivad esineda:

  • Raskustunne või valu paremal ülakõhus
  • Palpeeritav tihke moodustis parema roidekaare all
  • Valu parema abaluu piirkonnas
  • Isutus ja seletamatu kaalulangus
  • Lihasnõrkus
  • Kollasus (naha ja silmade) – tingitud bilirubiini kuhjumisest
  • Hallikasvalge väljaheide
  • Kohvipruun uriin
  • Astsiit (vedeliku kogunemine kõhuõõnes)
  • Söögitoru veenilaiendid ja seedetrakti verejooksud (tsirroosist tingitud)

Etioloogia, riskifaktorid, ennetus

  • B-hepatiit (HBV): viiruspõhjustatud maksapõletik, suur risk maksavähi tekkeks, eriti ilma tsirroosita.
  • C-hepatiit (HCV): viiruspõhjustatud maksapõletik, ravitav, kuid kasvajarisk jääb mõnel juhul alles.
  • Alkoholi liigtarbimine: soodustab maksakahjustust, sageli koos teiste riskidega (alatoitumine, diabeet).
  • Mitte-alkohoolne maksasteatoos (NAFLD) ja steatohepatiit (NASH): rasvmaksa ja põletikuline maksaseisund, seotud ülekaalu ja ainevahetushaigustega.
  • Maksatsirroos: sidekoestumine maksas, mis võib areneda mistahes eelpool nimetatud põhjustel.

Ennetus: HBV vaktsineerimine, HCV varane diagnoos ja ravi, alkoholi tarbimise piiramine, kehakaalu kontroll ja ainevahetushäirete ravi, regulaarne jälgimine kõrge riskiga patsientidel (nt tsirroosiga)

Diagnoosimine

  • Vereproovid: maksanäitajad, alfafetoproteiin (AFP) – maksavähi marker
  • Ultraheli (UH) – esmane piltuuring maksakollete leidmiseks
  • Kompuutertomograafia (KT) ja magnetresonantstomograafia (MRT) – kasvaja spetsiifiline hindamine
  • Biopsia – vajadusel ultraheli juhendamisel, et kinnitada pahaloomulisus

Ravi

Ravi valik sõltub kasvaja suurusest, levikust ja patsiendi seisundist.

  • Kirurgiline ravi: Kasvaja eemaldamine osalise maksaresektsiooni teel, maksasiirdamine (kui kasvaja piirdub maksaga, sobiv patsient)
  • Lokaalsed ravimeetodid: Portaalveeni embolisatsioon (stimuleerib terve maksakoe kasvu), transarteriaalne kemoembolisatsioon (TACE) – kasvaja verevarustuse katkestamine koos ravimitega, kasvajakoe hävitamine ablatsioonimeetoditega (külmutamine, raadiolained jms)
  • Süsteemravi: sihtmärkravi (türosiinkinaasi inhibiitorid), immunravi, immunravi koos angiogeneesiinhibiitoriga (ravimid, mis takistavad uute veresoonte teket).
  • Vajadusel võidakse teiste meetoditega kombinatsioonis kasutada ka kiiritusravi.

Jälgimine

Kõrge riskiga patsiente (HBV, HCV, tsirroos) jälgitakse regulaarselt (UH ja AFP iga 3–6 kuu tagant).

Varajane kasvaja avastamine parandab ravivõimalusi ja prognoosi. Jälgimine toimub gastroenteroloogi ja onkoloogi koostöös

Koostaja: hematoloogia-onkoloogia kliinik
2026