Maovähk

Maovähiks nimetatakse mao limaskesta näärmetest arenevat pahaloomulist kasvajat ehk adenokartsinoomi, mis moodustab üle 90% mao pahaloomulistest kasvajatest. Vähirakkude ehituse alusel eristatakse mitmeid alatüüpe, mis ravitaktikat oluliselt ei mõjuta.

Eestis diagnoositakse aastas umbes 350 esmast maovähi juhtu. Maovähk on kõigist vähipaikmetest meestel sageduselt viies ning naistel sageduselt seitsmes. Esinemissagedus on langustrendiga.

Sümptomid

  • ebamugavustunne või valu ülakõhus
  • isutus või süües kiiresti tekkiv täiskõhutunne
  • püsiv iiveldus ja/või oksendamine
  • neelamistakistus
  • tahtmatu kaalulangus
  • tume või veresegune okse või väljaheide

Etioloogia, riskifaktorid, ennetus

Maovähi riski suurendavad Helicobacter pylori infektsioon ja muud mao limaskesta põletikulised seisundid, suitsetamine, alkoholi tarvitamine, vähene liikumine, ülekaal ning pärilikud tegurid. Riski suurendab soolatud, suitsutatud või praetud toidu rohkus ning värskete puu- ja juurviljade vähesus toidulaual.

Ennetuse võimalused on Helicobacter pylori infektsiooni ja teiste mao limaskesta põletikuliste seisundite ravi ning eelkirjeldatud kahjulike harjumuste muutmine.

Diagnoosimine

Varases staadiumis maovähi diagnostikat raskendab sageli haigusnähtude puudumine. Samuti võivad haigusnähud olla petlikult sarnased healoomuliste seisunditega, näiteks maohaavandi või mao limaskesta põletikuga.

Esmane diagnostika seisneb gastroskoopia teel mao sisepinna vaatluses ning proovitükkide võtmises kasvaja bioloogilise profiili tuvastamiseks. Diagnostika hulka kuuluvad ka vereanalüüsid ning radioloogilised uuringud kasvaja leviku hindamiseks (vastavalt olukorrale ultraheli, kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia, PET-uuring).

Enne kirurgilist ravi kaalutakse laparoskoopiat siirete välistamiseks kõhuõõnes.

Võimalusel pakutakse patsiendile kirurgilist ravi tervistava eesmärgiga. Sõltuvalt kasvaja asukohast ja ulatusest võib kirurgiline ravi hõlmata mao osalist või täielikku eemaldamist ning ümbritsevate lümfisõlmede ja muude kudede eemaldamist. Kirurgilise ravi tulemuste parandamiseks kaalutakse lisaks operatsioonieelset või -järgset keemiaravi.

Kirurgiline sekkumine võib olla vajalik ka haigussümptomite leevendamise eesmärgil, näiteks mao mulgustumise, ahenemise või verejooksu korral.

Kui tervistav kirurgiline ravi ei ole võimalik kasvaja ulatusliku leviku tõttu, koostatakse haiguse kulu aeglustamise eesmärgil individuaalne raviplaan, võttes arvesse patsiendi soove, üldseisundit ja kaasuvaid haigusi ning vähkkasvaja bioloogilist profiili. Vähkkasvaja vastane ravi hõlmab üldjuhul keemiaravi. Mõningatel juhtudel on võimalik ka immuunravi või täppisravi. Ravivastust hinnatakse regulaarselt radioloogiliste uuringute abil.

Ravijärgne jälgimine

Tervistava kirurgilise ravi järgselt koostatakse individuaalne jälgimisplaan. Üldjuhul on jälgimise kestus kuni viis aastat ning hõlmab uuringutena kompuutertomograafiat ning gastroskoopiat.

Koostaja: hematoloogia-onkoloogia kliinik
2026