Patsiendiinfo / / Mida teha uimastamis- või mürgistamiskahtluse korral

Kui tunned, et raskete mürgistusnähtude tõttu (nt väga halb enesetunne, teadvuse- ja selgusekaotus ning liikumisvõimetus) on Sinu elu või tervis ohus, helista 112.

Tervisliku seisundi halvenedes, helista 112 või pöördu kohe vältimatu abi saamiseks erakorralise meditsiini osakonda (EMO). EMOs võetakse ravivajaduse hindamiseks uriiniproov. Võid paluda, et seda säilitataks laboris, kui kahtlustad, et Sind on uimastatud või mürgistatud. Selle palve võivad esitada ka Sinu lähedased. Pärast proovi andmist pöördu võimalikult ruttu politseisse ja tee avaldus. Politsei toimetab uriiniproovi Eesti kohtuekspertiisi instituuti (EKEI) analüüsimiseks.

Kui soovid nõu pidada, kas peaksid EMOsse pöörduma, helista perearsti nõuandeliinile 1220.

Kui soovid asjakohast infot ravimite, narkootiliste ainete ja alkoholimürgistus-juhtumite kohta, helista mürgistusteabekeskuse infoliini numbril 16 662.

Kui Sinu mürgistusnähud ei ole nii rasked, et vajad viivitamatult meditsiinilist abi, pöördu perearsti poole tervisekontrolliks, meditsiiniliseks läbivaatuseks ja uriiniproovi andmiseks. Perearsti juures antud uriiniproovi saab tasulise teenusena lasta analüüsida tööpäevadel Eesti kohtuekspertiisi instituudis (EKEI).

Kui soovid, et politsei uuriks juhtunut ning Sinu mürgistusnähud ei ole nii rasked, et vajad viivimatult ravi, pöördu politseisse. Politsei saab võtta ka uriiniproovi, mida hiljem analüüsib EKEI. Analüüs on tasuta, kui politsei alustab menetlust.

Kui soovid välja selgitada uimastavate või mürgistavate ainete olemasolu organismis, ent ravi ei vaja, võid minna EKEIsse E–R kell 9–16. Analüüs maksab 70 eurot, kui analüüsi teostamist ei telli politsei.
Kontakt: Tervise 30, 13419 Tallinn, tel 663 6600.

Ülioluline on kiiresti anda uriiniproov. GHB säilib veres ühe tunni. Uriinis kõige rohkem 12 tundi.

TASUB TEADA

Erinevad ained mõjutavad inimese organismi erinevalt, samuti võib ainete mõju ning määramise aeg olla väga individuaalne. Oluline on mõista, et ka üks ja sama aine võib sama inimese korral olla määratav erineva aja. See võib sõltuda inimese tervisest, aine kogusest jt teguritest. Seega on halva enesetunde põhjustanud aine tuvastamiseks ülioluline kiire tegutsemine. GHB säilib veres ühe tunni. GHB säilib uriinis kõige rohkem 12 tundi. Uriiniproov säilib tavakülmikus pikka aega. Tähtis on proov kiiresti ära anda ja tavakülmikus säilitada.

Hoia ennast!

  1. Avalikus kohas või võõras seltskonnas alkohoolseid või muid jooke tarbides ära jäta oma klaasi järelevalveta.
  2. Kui tarvitad ravimeid, loe kindlasti infolehelt kõrvalmõjude kohta.
  3. Uuri järele, kas ja milliseid ravimeid võib koos alkoholiga tarbida.
  4. Hoia ka enda sõpru – peolt lahkudes veendu, kas kõik on korras nendega, kellega peole tulid.

KONTAKTID

112
Helista 112, kui Sinu või kellegi teise elu või tervis on ohus või on alust arvata, et midagi sellist on juhtumas.

16 662
Mürgistusteabekeskuse infoliin

Politseijaoskonnad
https://www.politsei.ee/et/asukohad/politseijaoskonnad
Hädaabinumber: 112

Eesti kohtuekspertiisi instituut
E−R 09.00−16.00, Tervise 30, 13419, Tallinn
Telefon: +372 663 6600

116006 Ohvriabi kriisitelefonilt saad tasuta abi ja nõu ööpäevaringselt.
www.palunabi.ee lehel on ka anonüümse veebivestluse võimalus

Koostaja: Justiitsministeerium 2020