Patsiendiinfo / / / Mitteallergiline riniit ehk krooniline nohu

Mitteallergiline riniit ehk krooniline nohu

Riniit on nina põletikuline muutus, mis väljendub vesise ninavoolusena, ninakinnisuse, ninasügeluse või ninaneelu nohuna. Mitteallergiline riniit on mõnikord peaaegu eristamatu allergilisest riniidist (kõige levinum riniidi vorm), kuigi tavaliselt esineb mitteallergilise riniidi puhul vähem ninasügelust, aevastamist ja silmade ärritust.

Kui esineb samaaegselt mitteallergiline ja allergiline riniit, siis nimetatakse seda seisundit “segariniidiks”. Mitteallergiline riniit ei ole üks konkreetne haigus, millel on üks alusmehhanism, vaid see on mitme erineva seisundi kogum, mis põhjustab sarnaseid nina sümptomeid. Mitteallergilise riniidi levinuima vormi, vasomotoorse riniidi, korral võivad kaebused olla püsivad, aga samas võib aasta jooksul esineda lühiaegseid ägenemisi. Vasomotoorne riniit on seisund, mille korral esineb ninalimaskesta närvide ja veresoonte regulatsiooni häire. Nina reageerib liiga aktiivselt välistingimustele ning ärritajatele, tootes rohkem lima. Võib esineda ka ninasiseseid anatoomilisi muutusi, mis soodustavad vesise nohu teket.

Mitteallergilist nohu diagnoosib arst (allergoloog ja kõrva-nina-kurguarst) sümptomite põhjal, kui on välistatud allergia ja muud põhjused.

Mitteallergilise riniidi sümptomid

  • Ninakinnisus, vesine eritis ninast, ninaneelunohu,
  • köhatamine, aevastamine,
  • lõhnatundlikkuse vähenemine,
  • raskustunne peas.

Sagedasemad mitteallergeensed ärritajad

  • Külm õhk,
  • kliima muutused (temperatuuri, niiskuse ja õhurõhu muutused),
  • tugevad lõhnad (parfüümid, toidu valmistamise lõhnad, tugeva lillelõhnad, kodukeemia),
  • väliskeskkonnas olevad ärritajad (nt tubakasuits),
  • muutused suguhormoonide tasemes (sh rasedus),
  • saasteained ja kemikaalid (nt lenduvad orgaanilised ühendid),
  • koormus,
  • toiduained ja joogid (kuum või vürtsikas toit, alkohol).

Mitteallergilise riniidi vallandajateks võivad veel olla viirusinfektsioonid ja ravimid (ninasisesed nina dekongestandid, aspiriin ja mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, vererõhuravimid, suukaudsed rasestumisvastased vahendid, rahustid, antidepressandid). Mõnel inimesel ei leitagi konkreetset vallandajat.

Mitteallergilise riniidi diagnoosimine

Mitteallergiline riniit diagnoositakse arsti vastuvõtul, kus selgitatakse patsiendi kaebused, nende kulg ja vallandavad tegurid ning välistatakse muud põhjused, nt allergiad ja anatoomilised muutused. Lisaks võidakse teha allergia kinnistamiseks/välistamiseks nahatorketestid nende allergeenide osas, mis kaebusi provotseerivad (nt õietolmud, tolmulestad ja looma epidermis).

Testi tehakse küünarvarre painutuspinnale. Esmalt hinnatakse negatiivset (füsioloogilise lahusega test) ja positiivset (histamiin, 10 mg/ml) kontrolltesti. Mõõdetakse kuplade diameetrit, mis tekib allergeenide suhtes tundlikkuse korral. Positiivseks peetakse testi, kui kubel on 15 min möödumisel ≥3 mm. Kahjuks nahatorketestid ei kinnita ega lükka täielikult ümber allergilise riniidi esinemist. Kui nahatorketestid on ebakõlas haiguse anamneesiga või vastunäidustatud, määratakse vajadusel spetsiifiline IgE vereseerumis.

Mõnikord võidakse veel teha röntgenülesevõte põskkoobastest, nina endoskoopia (väikese painduva toru otsas oleva kaameraga nina siseehituse uurimine) ja kompuutertomograafiline uuring. Viimaseid uuringuid määrab kõrva-nina-kurguarst, kellega teevad allergoloogid tihedat koostööd.

Mitteallergilise riniidi ravi

Mitteallergilise riniidi ravi sõltub sellest, kui palju see patsienti häirib ja kui väljendunud on sümptomid. Kergematel juhtudel võib olla abi ärritavate tegurite vältimisest. Raskematel juhtudel, kui sümptomid on häirivad ja segavad igapäevast elu, võib arst soovitada järgmiseid meetodeid:

  • nina loputamine soolalahusega, mis aitab ärritavaid tegureid (nt. tolm) ninast välja loputada, vähendab lima tootmist ja ninaneelunohu. Igapäevaseks kasutamiseks sobib isotooniline soolalahus, ägeda ninakinnisuse korral hüpertooniline soolalahus.
  • Ninasisene glükokortikosteroid vähendab ninalimaskesta põletikku olenemata selle põhjusest. Seega on ninasisesed glükokortikosteroidid väga efektiivsed nii allergilise, kui ka mitteallergilise riniidi raviks. Võimalikeks kõrvaltoimeteks võib olla nina kuivus, ninaverejooksud, mistõttu on alati soovitatav kasutada ka niisutavaid ninasalve või õlisid.
  • Suukaudne allergiavastane ravim ehk antihistamiinikum ei ole mitteallergilise riniidi osas efektiivne, küll aga võib sümptomeid leevendada antihistamiinikumi/ dekongestandi kombinatsioon, mida võib tarvitada vaid lühiaegselt.
  • Põletikku vähendava toime tõttu võib olla kasu osadest ninasisestest antihistamiinikumidest (nt aselastiin).
  • Ninasisene ipratroopiumbromiid leevendab ninast vesise eritise teket.
  • Ninasisesed dekongestandid ahendavad veresooni, mille tulemusena alaneb ninaturse ja paraneb ninahingamine. Kindlasti peab meeles pidama, et selle grupi ravimitel on olulised kõrvaltoimed: ninakuivus, ninaverejooks, südamekloppimine, unetus, ning üle 10 päeva tarvitamine võib viia ravimnohu tekkeni.
  • Kirurgilised protseduurid võivad olla vajalikud keeruliste probleemide raviks nagu ninavaheseina kõverdus, püsivad ninapolüübid.

Küsimuste korral ning lisainfo saamiseks pöörduge oma raviarsti poole.

Koostajad:
Mare Pauklin, sisearst-allergoloog, arst-õppejõud
Reelika Maat, sisekliiniku õde
01/2021