Munandivähk

Munandivähk on harvaesinev kasvaja, moodustades meestel esinevatest pahaloomulistest kasvajatest kõigest 1%. Samas on just see kasvaja noorte, 20-35 aastaste meeste hulgas kõige levinum.

Munandi pahaloomulised kasvajad jaotatakse nende rakulise ehituse põhjal seminoomideks ning mitte-seminoomideks. Viimased jagunevad omakorda mitmesse alagruppi.

Etioloogia, riskifaktorid

  • Krüptorhism – arenguhäire, mille puhul pole munand laskunud munandikotti. Risk püsib ka sel juhul, kui mittelaskunud munand on kirurgilisel teel paigaldatud tema normaalsesse kohta.
  • Munandi alaareng
  • Varasem munandivähk (2-3% haigetest võib teises munandis areneda samaaegselt või aastaid pärast ravi teine kasvaja esmaskolle).

Sümptomid

  • Valutu tihend munandis, munandikoti paikne tihkenemine või kuju muutus
  • Valu munandis, mis võib kiirguda ka samale poole vaagnaluusse
  • Ägedalt alanud põletikulaadne protsess munandis
  • Munandikoti suurenemine vedeliku kogunemisest

Mõnikord aga võivad esmased sümptomid olla põhjustatud juba levinud kasvaja siiretest ehk metastaasidest. Sageli kaasnevad selja- ja kõhuvalud. Kui kasvajast suurenenud lümfisõlmed suruvad kinni neerust väljuva kusejuha, tekib uriini väljumise takistusest pais. Hormoone eritav munandivähk võib põhjustada rinnanäärmete suurenemist.

Diagnoosimine

  • Munandite võrdlev uurimine
  • Ultraheliuuring munanditest
  • Kui munandis esineb kasvajakahtlane moodustis, eemaldatakse munand koos seemneväädiga ning uuritakse seda mikroskoobi all, et kindlaks teha kasvajarakkude esinemine ning kasvaja tüüp
  • Rindkere, kõhukoopa ja vaagna KT (kompuutertomograafiline uuring), vajadusel ka PET-KT
  • Kasvajamarkerite määramine veres

Ravi

Munandivähi ravis kasutakse kombineeritult kirurgilist, keemia- ja kiiritusravi. Konkreetne ravitaktika sõltub vähi tüübist, arengustaadiumist ning patsiendi üldseisundist.

Kasutatakse intensiivset keemiaravi, ka kõrgdoosis keemiaravi koos luuüdi siirdamisega. Mõnikord osutub vajalikuks järelejäänud kasvaja kirurgiline eemaldamine.

Ühepoolne munandi eemaldamine ei mõjuta patsiendi viljastamisvõimet. Ajutine või püsiv viljatus võib tekkida pärast kiiritus- või keemiaravi. Probleemi lahendab sperma külmutamine ja säilitamine spermapangas.

Ravijärgne jälgimine

Patsiente jälgitakse kuni viis aastat sõltuvalt haiguse staadiumist ning teostatud ravist.

Koostaja: hematoloogia-onkoloogia kliinik
2026