Müofunktsionaalsed häired
Näo- ja suupiirkonna lihaste talitluse häiret nimetatakse müofunktsionaalseks häireks (MFH). MFH võib esineda igas vanuses – oluline on seda võimalikult varakult märgata ning sekkuda. MFH toob kaasa muutused närimises, neelamisel, häälduses. Sekkumise korral saab taolise doominoefekti katkestada ning toetada suumootoorika ning õige hambumuse kujunemist.
Esmane ja kõige märgatavam MFH tunnus on suuhingamine. Puhkeasendis peavad huuled olema suletud, suuhingajal on need avatud, paokil. Suuhingamine tekib enamasti kas näo- ja suupiirkonna lihaste alatoonusest või ninahingamise takistusest (adenoidi suurenemine, ninalimaskesta allergiline turse vms), vahel on põhjuseks ülahuulekida lühidus, mis piirab ülahuule liikuvust ning takistab huulte sulgu.
Suuhingamisega kaasub sageli hambumushäire, sest avatud suuga muutub keele asend allpoolseks või hammaste vaheliseks. Vales asendis ei saa keel toetada ülemise hambakaare u-kuju ning hakkab kujunema kitsas ülemine hambakaar, kõrge, kitsas suulagi ning tulemuseks on hambumushäire. Kitsas ülemine hambakaar pidurdab alumise hambakaare kasvu ning kujuneb ebaproportsionaalselt väike lõug.

Näo- ja suupiirkonna lihaste alatoonuse ja seda kinnistavate ebasoovitavate harjumustega (luti või sõrme imemine) kaasnevad tihti toidu söömise raskused.
NÄO- JA SUULIHASTE HÄIRETE TUNNUSED IMIKUEAS
- Suuhingamine. Imikud on sünnist saadik ninahingajad – kui imikul on puhkeasendis huuled avatud, võib see viidata alanenud lihastoonusele või ninahingamistakistusele. Kuigi aeg-ajalt on suuhingamine normaalne, siis pideva suuhingamise korral tuleks konsulteerida arstiga, et välistada allergia, ninahingamistakistus vm.

- Keele asend. Rahuolekus huulte vahel paiknev keel viitab keele ja huulte toonuse probleemile. Huulte ja keele asendit tuleb jälgida nii ärkvelolekul kui magades.

- Keele- ja ülahuulekida. Liiga lühike keelekida takistab keele liikumist (võib väljenduda nt imemisraskustena). Liiga madala asetusega ülahuulekida ei võimalda huulte sulgu (põhjustab imemisraskusi, suuhingamist).
- Imemisraskused. Rinnast või lutipudelist imemisel niriseb suunurgast piima, imemine on ebaühtlase rütmiga, esineb piima kurkutõmbamist.

- Süljevoolus. Magamise ajal ning hammaste lõikumise ajal on süljevoolus tavapärane. Kui aga lõug on märg kogu aeg, viitab see probleemile. Põhjuseks võib olla nt lihaskontrolli nõrkus, suu sensoorse ja motoorse tundlikkuse vähenemine jne.

SEKKUMISTEHNIKAD VANUSES 0-12 ELUKUUD
Kui imikul on kujunenud harjumus hingata suu kaudu, on vajalik sekkumine. Müofunktsionaalne teraapia nõuab üldjuhul teadlikku harjutuste sooritamist, mida imiku puhul me eeldada ei saa. Kasutades massaaži, erinevaid närimisvahendeid, taktiilseid stimuleerimisi jm, saame parandada huulte sulgu, keele liikuvust, imemis-, mälumis- ja neelamisliigutusi.
Kõikide näo- ja suupiirkonna toimingute puhul on väga oluline, et need oleksid lapsele meeldivad, tema reaktsioonid positiivsed.
Huulte kontakti saavutamine ja hoidmine rahuolekus
Tehke huulte- ja keelelihaste treenimiseks massaaži silitusliigutuste ja stimuleerivate liigutuste abil. Samal ajal rääkige ja laulge lapsele, jälgige hoolikalt tema kehakeelt ja olekut- tegevus peab olema lapsele meeldiv! 0-3 elukuu vanuseni on soovitav seda teha igapäevaselt.
Jälgige, et liigutus poleks liiga õrn, ainult natuke nahka silitav, ega ka liiga tugev. Sobiv tugevus on selline, mis on vajalik sõrmepadjandi alla vajutamiseks.
Asetage nimetissõrmed mälumislihase piirkonda, tehke sõrmedega rahulikus tempos järjest 3-4 ringliigutust, korrake sama põskedel ja suunurkades.

Ülahuule silitus – asetage nimetissõrmed ülahuule keskele, liikuge silitavate, kergelt huult venitavate liigutustega (ülalt alla) suunurkade suunas.

Keele liikuvuse arendamine
Lapse häälestamiseks suusisesteks tegevusteks asetage sõrm ettevaatlikult lapse huulte vahele, keelele – lapse keeleküljed kaarduvad ning tekib aktiivne imemisliigutus.
- Silitused keele eesosas: joonistage I-tähed liikudes ühelt küljelt teisele (3x).

b. Keele liikumise stimuleerimine- asetage sõrm keele vasakule küljele ning lükake keelt õrnalt paremale – tekib aktiivne keele liigutus, kui laps toob keele tagasi algasendisse (4x). Korrake sama teise küljega.
c. Vajutage sõrmepadjaga õrnalt külgmistele alumistele igemetele – tekib mälumisliigutus (alustades mõnest korrast, harjutades arvu tõstes). Sama teisel pool. Oluline on saavutada samasugune aktiivsus mõlemal suupoolel.

3. elukuu
Alates 3. elukuu vanusest andke lapsele närimismänguasi. Alguses suunake närimismänguasja vaheldumisi mõlemale küljele igemete vahele. Närimismänguasi on lapsele rahustav, annab hea treeningu mälumisliigutuste tekkeks, soodustab hammaste tulekut.

4. elukuu
Lusikaga lisatoidu/püree söömise alustamine. Jälgige lusikahoidu – hoidke lusikat otse, et laps hakkaks ise aktiivselt huultega lusikalt toitu eemaldama. Sellega toetame lapse söömisoskuste arengut ja lapse aktiivset osalemist söömisprotsessis. Ärge tõmmake toitu lusikalt ära vastu lapse ülahuult!

5.-6. elukuu
Hakake lapsele pakkuma luti asemel rohkem pehmet närimispulka. Selles vanuses alustatakse ka näputoiduga harjutamisega. Hoolimata puuduvatest külgmistest hammastest on laps valmis alustama mälumise harjutamisega. Mälumisliigutuse treenimiseks pange nt mõngli/ kamapalli tükike külgmiste igemete vahele – järgneb mälumisliigutus, keele liikumine toidupala suunas.
Toidupala lapsele lihtsalt suhu pannes ta pigem lutsutab seda keelel ning tahab alla neelata, mitte ei hakka mäluma/närima.

6. elukuu
Alustage tassist joomise harjutamisega. Tähelepanu tassi asendile – tassi äär asetage alumisele huulele, kallake väike lonks vett lapsele suhu. Harjutamise alguses võib lapsel õnnestuda vaid osa vedelikust alla neelata, kuid igapäevaselt harjutades oskus aina paraneb. Mõnel juhul on vajalik paksema vedelikuga harjutamine.

Lutist võõrutamine. Alates 5.-6. elukuust lutt vaid rahustamiseks. Soovitame luti lapse silme eest ära panna. Vanuses 6-10 elukuud lutt vaid magamisel. Sõrmede suhupanekul, lutist võõrutamisel pakkuge lapsele närimispulka.
7. elukuu
Kõrretassist joomise harjutamine. Jälgige, et kõrs oleks lapsel vaid huulte vahel, mitte kaugemal (keele peal asetsev kõrs ei võimalda kujunema hakata õigel neelamismustril, mille puhul keel liigub üles suulakke).
Vältige nokatassi! Nokatassist joomisel käitub lapse keel sarnaselt lutipudelist joomisega – keel asetseb kas noka või luti all ning toimub imemisliigutus. Seega ei aita nokatassi kasutusele võtmine lapse joomisoskuse arengule kaasa.

12. elukuu
Huulte motoorika arendamiseks laske lapsel pilli puhuda, kõrrest juua ja imiteerida (toidule) peale puhumist.

Iga laps on individuaalne ning MFH võib olla keeruline ennetada. Kuid eespool toodud soovitused toetavad näo-, suulihaste arengut ning vähendavad võimalikku MFH tekkimise riski. Kui Teil on mure lapse suu lihaskonna arengu pärast, konsulteerige perearsti ja/või logopeediga.
Koostajad:
Raili Mäll, logopeed, Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinik
Riin Naestema, logopeed, Logopeediakliinik
2025