Nahavähk ehk melanoom

Maliigne melanoom on pahaloomuline nahavähk, mis tekib pigmentrakkudest ehk melanotsüütidest. Tavaliselt asub see nahas, kuid võib areneda ka silmades, suuõõnes ja muudes piirkondades. See on kõige agressiivsem nahavähi tüüp, mis võib kiiresti levida lümfisõlmedesse ja siseorganitesse. Tavaliselt esineb täiskasvanutel, harvem lastel ja noortel.

Sümptomid

Varajased tunnused, mida tuntakse ka ABCDE reegli järgi:

• A (Asümmeetria): ühe poole kuju ei ole teisega sümmeetriline.
• B (Border/serv): servad on ebakorrapärased, sakilised või ähmastunud.
• C (Color/värvus): mitme erineva tooni segu (must, pruun, punane, valge, sinine).
• D (Diameter/läbimõõt): üle 5-6 mm, kasvav laik.
• E (Evolving/evolutsioon): laik muutub ajas (kuju, suurus, värvus, tekstuur).

Lisaks võivad esineda ketendus, koorik, veritsus, haavandumine või punetus.

Etioloogia, riskifaktorid

• Ulatuslik ja korduv UV-kiirgus (päike, solaarium).
• Korduvad päikesepõletused, eriti lapsepõlves.
• Hele nahk, punased juuksed, heledad silmad.
• Perekonnas melanoomi või teiste pahaloomuliste kasvajate esinemine.
• Suur arv sünnimärke.
• Nõrgenenud immuunsüsteem (näiteks pärast elundisiirdamist).

Ennetus

• Vältida päikese käes viibimist tugeva UV-kiirguse ajal (kell 10-15).
• Kasutada päikesekaitsekreemi (SPF 30 või kõrgem).
• Kanda kaitseriideid, laia äärega mütsi ja päikeseprille.
• Mitte kasutada solaariume.
• Kaitsta lapsi päikesepõletuste eest.
• Riskirühmas kuuluvatel inimestel regulaarsed nahaarsti kontrollid.

Diagnoosimine

• Nahaarsti või perearsti läbivaatus kahtlaste pigmentmuutuste korral.
• Dermatoskoopia.
• Biopsia: koeproov kasvaja kinnitamiseks.
• Valvurlümfisõlme biopsia: lümfisõlmede kaasatuse hindamiseks.
• Vajadusel täiendavad pildiuuringud (ultraheli, KT, MRI) kasvajate leviku hindamiseks.

Ravi

• Kirurgiline eemaldamine: peamine ravimeetod, mille käigus eemaldatakse kasvaja koos tervete kudedega.
• Vahimeeslümfisõlme biopsia leviku hindamiseks lümfisõlmedes.
• Kiiritusravi: kasutatakse edasiarenenud juhtudel või kui kirurgiline ravi pole piisav.
• Keemiaravi: süsteemne ravi, mis hävitab vähirakke kehas.
• Immuunravi: stimuleerib keha enda immuunsüsteemi kasvaja vastu võitlema.
• Märklaudravi: bioloogilised ravimid, mis takistavad kasvajarakkude kasvu ja levikut.
• Spetsiifilised meetodid, nagu isoleeritud jäseme perfusioon, kasutatakse vajadusel.

Jälgimine

Riskirühmas olevatel patsientidel soovitatakse regulaarselt, vähemalt kord aastas, nahaarsti kontrolli. Enesekontroll naha muutuste osas on väga oluline.

Pärast ravi on vaja regulaarseid järelkontrolle, et varakult avastada võimalikku haiguse taasteket.

Koostaja: hematoloogia-onkoloogia kliinik
2026