Nahavähk (mittemelanoomne)
Mittemelanoomne nahavähk tekib naha epiteelirakkudes. Tegemist on nahavähi suhteliselt väheagressiivsete vormidega, mis üldjuhul muutuvad pahaloomuliseks aeglaselt mitmete aastate jooksul. Nahamelanoomi käsitletakse haiguse agressiivse loomuse tõttu eraldi.
Eestis diagnoositakse aastas umbes 1200 esmast mittemelanoomset nahavähki. Naha mittemelanoom on kõigist vähipaikmetest meestel sageduselt kolmas ning naistel sageduselt esimene koos rinnavähiga. Esinemissagedus on tõusutrendiga.
Kaks sagedasemat mittemelanoomse nahavähi vormi on basalioom ehk basaalrakuline nahavähk (70% juhtudest) ning lamerakuline ehk skvamoosne nahavähk (25% juhtudest). Basalioom levib üldjuhul paikselt kasvades aeglaselt ümbritsevatesse kudedesse ning kaugsiirdeid moodustab harva. Lamerakuline nahavähk levib mõnevõrra sagedamini lähedalasuvatesse lümfisõlmedesse ning harvemini ka mujale organitesse.
Sümptomid
Nahavähk avaldub naha pindmise muutusena, näiteks:
- uudismoodustis nahal;
- muutused olemasolevas nahamoodustises, näiteks kuju või värvi muutused;
- laik või naast mis sügeleb, ketendab, kattub koorikuga või veritseb;
- haavand, mis ei parane või mis tekib korduvalt uuesti.
Kolded arenevad enamasti välja kehaosadel, mis on päikese käes. Sagedasemad piirkonnad on peanahk, nägu, kõrvad, kael, rind, käsivarred ja labakäed.
Etioloogia, riskifaktorid
UV-kiirgus põhjustab valdava osa nahavähi juhtudest. Suurim risk nahavähi tekkeks on isikutel, kes viibivad sageli päikese käes või solaariumis ning kellel on hele ja päikesekiiruse suhtes tundlik nahk. Lisaks kuuluvad riskitegurite hulka näiteks varasemalt esinenud nahavähk, kõrge vanus, pärilikud haigused, naha kroonilised põletikud ning immuunvastust nõrgestavad seisundid (näiteks HIV-infektsioon ja elundisiirdamine).
Diagnoosimine
Diagnostika algab kahtlase kolde ning kogu naha vaatlusest. Väike kolle eemaldatakse võimalusel kogu ulatuses nii diagnostika kui ka ravi eesmärgil. Suurema kolde korral võib olla vajalik koeproovi võtmine enne laiemat operatsiooni. Vajadusel viiakse läbi täiendavad uuringud kasvaja leviku hindamiseks, näiteks ultraheli või kompuutertomograafia.
Ravi
Võimalusel pakutakse patsiendile kirurgilist ravi tervistava eesmärgiga. Haiguskolle eemaldatakse koos nahaaluskoega piisavas kauguses kasvaja piirist. Kui on kahtlus lähedalasuvate lümfisõlmede hõlmatusele, eemaldatakse ka kahtlased lümfisõlmed. Kirurgiline ravi on tervistav üle 95% juhtudest.
Kiiritusravi kasutatakse juhul kui kirurgiline ravi põhjustaks vastuvõetamatu deformatsiooni või ei ole võimalik näiteks kasvaja mõõtmete, asukoha, ümbritsevate kudede hõlmatuse või patsiendi kaasuvate haiguste tõttu.
Mõningatel juhtudel kasutatakse ka teisi paikseid ravimeetodeid nagu krüoteraapia ehk külmaravi, fotodünaamiline ehk valgusravi ning immuunvastust mõjutavad kreemid.
Kui tervistav ravi ei ole võimalik näiteks kasvaja ulatusliku leviku tõttu, koostatakse haiguse kulu aeglustamise eesmärgil individuaalne raviplaan, võttes arvesse patsiendi soove, üldseisundit ja kaasuvaid haigusi ning vähkkasvaja bioloogilist profiili. Vähkkasvaja vastane ravi võib hõlmata keemiaravi, immuunravi või täppisravi.
Ravijärgne jälgimine
Tervistava ravi järgselt koostatakse jälgimisplaan vastavalt riskiastmele.
Koostaja: hematoloogia-onkoloogia kliinik
2026