Neeruvähk

Neeruvähk on haigus, mille puhul tekivad vähirakud neeru koes.

Sümptomid

  • Veri uriinis on üks olulisemaid kuseteede kasvajale viitavaid tunnuseid. Kõhuvalu, ka selja- või küljevalu ja käega katsutav kasvaja kõhus on tundemärgiks kasvajast.
  • Sageli kulgeb neeruvähk hiilivalt, andes vaid üldnähte: kaalukaotus, palavik, iiveldus, nõrkus.
  • Haigusnähud võivad olla mõnikord tingitud ka siiretest kopsudes (köha, põletik), luudes (valud, luumurrud), maksas (kõhuvalu), peaajus.

Kui Teil esinevad sellised haigusnähud, pöörduge kindlasti oma perearsti poole, kes vajadusel suunab Teid kontrollile uroloogi vastuvõtule.

Alatüübid

Neeruvähi all mõistetakse tavaliselt neerurakk-kartsinoomi. Neerurakk-kartsinoomi alavormid on helerakk-kartsinoom, papillaarne ja kromofoobne kartsinoom ning teised haruldasemad vormid.

Eraldi haigus on neeruvaagna vähk, mis on oma ehituselt nn. üleminekurakk-kartsinoom ehk tavapärane kuseteede vähk.

Etioloogia, riskifaktorid, ennetus

Neeruvähk areneb enamasti üle 40 aastastel inimestel, esinemissagedus suureneb vanusega. Mehed haigestuvad veidi sagedamini (1,5x) kui naised. Eestis avastati 2022. aasta andmete põhjal 213 uut haigusjuhtu meestel ja 140 naistel.

Neeruvähki haigestumise riski tõstavad: suitsetamine, rasvtõbi, kõrge vererõhk, kokkupuude mõnede tööstuslike kemikaalidega, teatud ravimite (fenatsetiin, atseetaminofeen) pidev tarvitamine, perekondlik soodumus, spetsiifilised geneetilised häired.

Neeruvähi õigeaegne avastamine sõltub kasvaja esmaste haigusnähtude tundmisest (NB! veri uriinis), kohesest arstile pöördumisest kasvajale viitavate haigusnähtude esinemisel ja küllaldastest uuringutest haigusnähtude põhjuste selgitamisel.

Oluline on teada, et enne ravi alustamist tuleb alati selgitada haigusnähtude põhjus. Haiguse diagnoosimine ja ravimine omal käel põhjustab kasvajate korral olulise ajakao ja raskendab tervistava ravi läbiviimist.

Diagnoosimine

Neeruvähi diagnoosimise meetoditest on tänapäeval tähtsaim kompuutertomograafia, esmase uuringuna teostatakse aga sageli ultraheliuuring.

Kompuutertomograafial on võimalik täpsemalt hinnata lisamassi esinemist neerus ja ümbritsevate organite võimalikku seotust neerukasvajaga, samuti hinnatakse võimalike kaugsiirete olemasolu.

Neeruvähk võib olla piirdunud neeruga, kasvada ümbritsevatesse kudedesse, aga anda ka siirdeid lümfisõlmedesse, kopsudesse, luudesse ja ka teistesse organitesse.

Uuringute abil määratakse kindlaks kasvaja levikuulatus. Seda kirjeldatakse arstide poolt staadiumina (I-IV). Kasvaja levikuulatus arutatakse läbi onkoloogia konsiiliumis ja selle alusel määratakse igale patsiendile optimaalne ravi. Konsiilium on erinevate eriarstide koosolek, kus otsustatakse pahaloomulise kasvaja ravitaktika. Konsiiliumis osalevad alati radioloog, kirurg, keemiaravi arst ja kiiritusravi arst, vajadusel ka muude erialade spetsialistid.

Ravi

Neeruvähi tervistava ravi meetodiks on operatsioon. Kui kasvaja on väike ja neerus sobiva asetusega, on võimalik neeru säilitav operatsioon lahtisel või laparoskoopilisel meetodil. Suuremate kasvajate korral on vajalik terve neeru eemaldamine koos ümbritsevate kudedega.

Kui tegemist on juba siiretega haigusega, siis valikraviks on süsteemne ravi. Sõltuvalt haiguse ulatusest jm faktoritest võidakse onkoloogilise konsiiliumi otsusega neerust lähtunud algkolle ka kirurgiliselt eemaldada enne süsteemravi rakendamist või ka teatud perioodi süsteemravi läbimise järel. Kui siirdeid on piiratud mahus ja soodsas asukohas, võidakse neid ka kirurgiliselt eemaldada või püüda mõjutada mõne teise lokaalse ravi meetodiga nagu täppiskiiritusravi, mikrolaine ablatsioon või raadiosageduslik ablatsioon. Vahel on õigustatud ka siirete jälgimine teatud perioodil ilma ravi rakendamata. Kui aga siirdeid on mitmel pool ja neid eemaldada pole võimalik, rakendatakse medikamentoosne ravi. Medikamentoosse ravi võimalusi on neeruvähi ravis tänapäeval mitmeid, ravimeid võidakse kasutada kombinatsioonis aga ka üksteisele järgnevalt.

Haiguse prognoosi ja süsteemse ravi valikute täpsustamiseks jaotatakse IV staadiumi neeruvähk kindlate näitajate alusel prognoosirühmadesse (hea, keskmine või halb prognoos).  Neeruvähi ravis kasutatavad ravimid on: nivolumab, ipilimumab, sunitiniib, pasopaniib, kabosantiniib, aksitiniib, everoliimus, temsiroliimus jt. Ravimite valik sõltub kasvaja ehitusest, samuti haige erinevatest kliinilistest näitajatest, varasemast ravist jt teguritest. 

Ravijärgne jälgimine

Kasvaja radikaalse kirurgilise ravi järgselt on ette nähtud järelkontrollid võimalike siirete varaseks avastamiseks. Tavaliselt kutsutakse patsiendid järelkontrolli iga 6 kuu järel ning selle käigus teostatakse arstlik läbivaatus, vereanalüüsid, näidustusel kompuutertomograafia uuring. Kindlasti peaks aga neeruvähi ravi järgselt arsti poole pöörduma kohe, kui tekivad püsivad tervisehäired (näiteks valud).

Prognoos

Haiguse prognoos sõltub kasvaja suurusest ja levikuulatusest, aga ka kasvaja koelisest ehitusest. Piirdunud haiguse korral on võimalik suurel hulgal juhtudel tervistav ravi. Mitte-eemaldatavate siirete korral aitavad ravimid sageli hoida haigust kontrolli all (kuid ja isegi aastaid), kuid ei taga lõplikku tervistumist.

Koostaja: hematoloogia-onkoloogia kliinik
2026