O-jalad

Genu varum, kõnekeeles tuntud kui o-jalad ja rangjalad, on sagedaseks füsioterapeudi konsultatsioonile pöördumise põhjuseks. O-jalgadeks nimetatakse asendit, kus seistes jalad koos jääb põlveliigeste vahele vahe.

Sündides on lapse jalad o-asendis, põhjuseks lapse üsasisene „kokkusurutud“ asend. Kuigi sel perioodil on sääre- ja reieluuvaheline nurk vahemikus 10˚−15˚ ehk jalad kõige enam „ümaramad“, jääb see vanematele enamasti märkamatuks. Jalgade o-asend on nähtavam siis, kui laps hakkab tõusma püsti või kõndima. Sageli võivad siis ka lapse tallad olla rohkem sissepööratud asendis.

Oluline on eristada füsioloogilist seisundit patoloogilisest. Lihtne viis o-jalgsuse hindamiseks on põlvedevahelise kauguse mõõtmine, kui laps seisab jalad koos. Kui põlvedevaheline kaugus on 5 cm või vähem, pole muretsemiseks põhjust. Jalgade asendit tuleks jälgida ajas, nt teha iga kuue kuu tagant fotod hindamaks muutust jalgade asendis. Füsioloogiliste o-jalgade puhul pole ravi näidustatud – lapse jalad muutuvad üldjuhul sirgeks 1,5−2. eluaastaks.

Arsti/füsioterapeudi poole pöörduge kui:

  • Seisund püsib pärast 3ndat eluaastat
  • Seistes hüppeliigesed koos, on põlvedevaheline kaugus üle 5 cm
  • Jalgade asend on asümmeetriline – haaratud on vaid üks jalg
  • Esineb valu, lonkamine, liigesjäikus, turse
  • Laps on oma ea kohta ebatavaliselt lühikest kasvu
  • Laps komistab sageli
  • Laps on ülekaaluline
  • Lapsel on madal lihastoonus

X-jalad

Füsioloogiline genu valgum ehk x-jalgsus tekib pärast 2. eluaastat. Sellisel juhul jääb põlved koos seistes vahe hüppeliigeste vahele. X-jalgsus püsib tavaliselt 4-5. eluaastani ning hakkab seejärel taanduma. Enamasti toimub see spontaanselt ilma mingisuguse ravita ning 7−8. eluaastaks peaksid lapse jalad olema sirged. Minimaalne x-jalgsus jääb püsima ka täiskasvanueas. X-jalgsuse püsimist või aeglasemat taandumist soodustab lapse ülekaal. Sageli kaasneb x-jalgsusega ka hüppeliigeste sissevajunud asend.

X-jalgsust hinnatakse sarnaselt o-jalgsusele – põlved koos seistes mõõdetakse hüppeliigeste vaheline kaugus. Tegemist on füsioloogilise seisundiga, kui vahe on 5 cm või vähem, ega vaja füsioterapeutilist sekkumist.

Oluline on hinnata x-jalgsuse esinemist pikema aja jooksul. Kui 3-aastasel lapsel on põlved koos seistes hüppeliigeste vaheline kaugus suurem kui 7,5 cm ja aasta pärast on see kasvanud 10 cm-ni, on ilmselt tegemist probleemiga, millele tuleks pöörata rohkem tähelepanu. Abiks on iga 6 kuu tagant tehtud fotod, et hinnata jalgade asendi muutust dünaamikas.

Arsti/füsioterapeudi poole pöörduge kui:

  • Seisund püsib pärast 8ndat eluaastat
  • Põlved koos seistes on hüppeliigeste vaheline kaugus rohkem kui 5 cm
  • Jalgade asend on asümmeetriline – haaratud on vaid üks jalg
  • Probleem süveneb kiiresti, st kuue kuu jooksul suureneb hüppeliigeste vaheline kaugus rohkem kui 1,3 cm
  • Esineb valu, lonkamine, liigesjäikus, turse
  • Laps on ülekaaluline
  • Lapsel on madal lihastoonus

Koostajad: lastekliiniku füsioterapeudid Karmen Viigand, Ülle Utsal ja Reilika Arjokesse
2022