Pankrease- ehk kõhunäärmevähk
Pankreasevähk ehk kõhunäärmevähk on pahaloomuline kasvaja, mis areneb kõhunäärmes. Kõhunääre asub ülakõhus ja toodab seedimiseks vajalikke ensüüme ning veresuhkrut reguleerivaid hormoone (nt insuliini). Enamik pankreasevähkidest (u 90%) on adenokartsinoomid.
Pankreasevähki on raske diagnoosida varajases staadiumis, kuna algselt võivad sümptomid puududa või olla mittespetsiifilised. Seega avastatakse haigus sageli juba kaugelearenenud staadiumis, kus esinevad ka kasvaja kaugsiirded (metastaasid).
Pankreasevähi põhilised alatüübid on:
- duktaalne adenokartsinoom – kõige sagedasem vorm, algab pankrease juhadest;
- neuroendokriinsed kasvajad – haruldasemad, võivad toota hormoone.
Sümptomid
- Kõhu- või seljavalu
- Isutus ja seletamatu kaalulangus
- Iiveldus, seedehäired
- Nahakollasus (ikterus), silmavalgete kollaseks muutumine, tume uriin ja hele väljaheide
- Nahasügelus (seotud sapi äravooluhäiretega)
- Väsimus
- Esmane diabeedi diagnoos
Etioloogia, riskifaktorid, ennetus
- Suitsetamine
- Krooniline pankreatiit
- Rasvumine
- Kõrge vanus (enamik juhtudest >60 a)
- Pärilik eelsoodumus (nt BRCA2 geenimutatsioon, Lynch’i sündroom)
- Alkoholi liigtarvitamine
Ennetusvõimalused: suitsetamisest loobumine, tervislik toitumine ja kehakaalu kontroll, alkoholi mõõdukas tarbimine või selle tarbimise vältimine.
Diagnoosimine
- Pankreasevähi diagnoosimine eeldab erinevaid uuringuid: vereanalüüsid, sh kasvajamarker CA 19-9; kõhuõõne ultraheliuuring esmatasandi esmase uuringuna.
- Kompuutertomograafia (KT) – hinnatakse kasvaja suurust ja levikut
- Magnetresonantstomograafia (MRT) – täpsem hindamine sapiteede ja pankrease osas
- Endosonograafia (EUS) ja vajadusel peennõelabiopsia
- PET-uuring valitud juhtudel
Uuringute järgselt arutatakse kasvaja levikuulatus ja individualaalsed ravivõimalused läbi seedetrakti kasvajate konsiiliumis. Konsiiliumi otsusega soovitatakse patsiendile optimaalne ravi. Konsiilium on erinevate erialade arstide koosolek, kus otsustatakse iga pahaloomulise kasvaja raviplaan. Konsiiliumis osalevad alati radioloog, kirurg ning kiiritus- ja keemiaraviga tegelev onkoloog, et kaalutletud oleksid kõik tõhusad ravimeetodid.
Ravi
Ravivõimalused sõltuvad kasvaja staadiumist, patsiendi üldseisundist ja soovidest.
- Kirurgiline ravi: võimalik juhul, kui kasvaja on opereeritav. Enim levinud operatsioon on Whipple’i operatsioon (pankreatoduodenektoomia). Operatsioonijärgne taastumine on pikk ning sageli eelneb või järgneb operatsioonile keemiaravi.
- Keemiaravi või muu onkospetsiifiline süsteemravi (kasvajavastaste ravimitega ravi): kasutatakse kas iseseisva ravina, operatsioonieelselt (neoadjuvantne ravi) või pärast operatsiooni (adjuvantne ravi). Kaugelearenenud haigusjuhul võib keemiaravi aeglustada haiguse kulgu ja leevendada sümptomeid, kuid ei ole tervistav.
- Kiiritusravi: harvem kasutusel, valitud juhtudel koos keemiaraviga.
- Parim toetav (sümptomaatiline) ravi: keskendub elukvaliteedi säilitamisele ja sümptomite leevendamisele (nt valu, ikterus, seedimisprobleemid). Toimub pärast vähivastase ravi ammendumist ja sageli ka parelleelselt vähivastase raviga.
Ravijärgne jälgimine
Visiidid on esialgu sagedasemad (nt iga 3 kuu tagant), hiljem harvem. Visiidil planeeritakse vereanalüüsid ja vajadusel pildidiagnostika, vajadusel toitumisnõustamine.
Kui Teil on diagnoositud pankreasevähk, ei ole Te üksi. Kaasaegne vähivastane ravi ja toetav ravi aitavad võimalikult palju säilitada elukvaliteeti ning toetavad Teid ja Teie lähedasi igas haiguse etapis. Soovitame pöörduda oma raviarsti või õde-nõustaja poole küsimuste tekkimise korral.
Koostaja: hematoloogia-onkoloogia kliinik
2026