Parodontiidiks nimetatakse igemete kroonilist põletikulist haigust, mille peamiseks põhjuseks on suuõõnes elavad mikroorganismid. Samuti on olulisteks haigust esilekutsuvateks faktoriteks pärilik eelsoodumus (ehk haiguse esinemine lähisugulastel), inimese üldtervislik seisund (kroonilised haigused nagu diabeet, südame- ja veresoonkonna haigused jt), kahjulikud harjumused (suitsetamine, mokatubakas, alkoholi liigtarbimine jt) ja halb suuhügieen. Kõik eelnimetatud tegurid kiirendavad haiguse väljakujunemist ja halvendavad prognoosi.

Mikroobid ja parodontiit

Parodontiidi kujunemise üheks oluliseks teguriks on erinevate haigestumist soodustavate mikroobide esinemine suuõõnes. Mikroobid kinnituvad hammastele ja igemete sisepinnale – tekib hambakatt. Kui hambaid ei puhastata regulaarselt, moodustub katust hambakivi, mis on omakorda heaks pinnaseks bakterite kinnitumisele ja paljunemisele. Igemealuses hambakivis olevad mikroobid põhjustavad igemepõletikku. Organism püüab infektsioonist vabaneda ja hävitab koos bakteritega ka hammaste enda kinnituse (igemeepiteeli ja periodontaalligamendi) ning hammast ümbritseva alveolaarluu (vt joonis 1). Tekivad sügavad igemetaskud ning luu ja igemed taanduvad – kujuneb välja parodontiit.

Joonis 1. Terve parodondiga hammas vs parodontiidiga igemetasku. (Darveau 2010)

Missugused sümptomid viitavad parodontiidile?

Kroonilisele igemepõletikule viitavad järgmised haigustunnused: igemete veritsus, püsiv igemete turse või punetus, igemete ja alveolaarluu taandumine, hambakivi, sügavad igemetaskud, hammaste suurenenud liikuvus, mädaeritus igemetaskutest ning ebameeldiv hingeõhk. Kõik sümptomid ei pruugi avalduda üheaegselt ning diagnoosi püstitamisel on määravaks luu taandumine ja sügavate igemetaskute olemasolu (vt joonis 1). Parodontiit ei ole üksnes eakate haigus. See võib avalduda juba piimahammaskonnaga väikelastel ja vahelduva hammaskonnaga noorukitel. Oluline on haiguse õigeaegne diagnoosimine hambaarsti poolt ja igemehaiguste arstile ehk parodontoloogile suunamine ravi teostamiseks.

Mis juhtub, kui parodontiiti ei ravita?

Ravimata igemepõletiku tagajärjel hävinevad hammast ümbritsevad koed. Alveolaarluu ja igemed taanduvad ning hambad muutuvad liikuvaks. Igemete taandumisega kaasneb hammaste juurepinna paljastumine ning hambad muutuvad tundlikuks. Samuti nihkuvad hambad oma esialgselt kohalt, tekivad hambavahed ning häirub esteetiline välimus. Halvimal juhul hävinevad hamba tugistruktuurid täielikult ja hambad langevad välja või muutuvad väga liikuvaks.

Raskete üldhaiguste (diabeedi, kardiovaskulaarhaiguste, kasvajate) korral tuleb parodontiidi ravile täiendavalt tähelepanu pöörata, kuna esineb suurem risk haiguste tüsistuste tekkeks. Raviga väheneb kehas üldine põletikuline tase, mõjudes    üldtervislikule seisundile positiivselt.

Mida mina saan teha, et haigust peatada?

Parodontiit on krooniline haigus ning seda ei ole võimalik lõplikult välja ravida, kuid haiguse edasiarenemist saab pidurdada. Parodontiidi ravis on oluline arsti ja patsiendi vaheline koostöö. Parodontoloog teostab raviprotseduurid ja õpetab patsiendile koduse suuhügieeni hoidmiseks vajalikke võtteid. Patsiendi ülesandeks on hoida väga head suuhügieeni ning pöörduda säilitava ravi visiitidele, et haiguse kulgu jälgida ning vajadusel ennetavalt sekkuda. Oluline on:

  1. Hammaste harjamine 2 korda päevas 2 minuti jooksul. Selleks sobib  pehme kuni keskmise tugevusega elektriline või tavaline hambahari. Suunake hambahari 45-kraadise nurga all igemete poole ning teostage õrnaid edasi-tagasi liigutusi. Ettevaatust! Ärge avaldage pesemisel liigset survet, sest nii kahjustate hamba ja igemete kudesid.
  2. Kasutage tundlikkusevastast hambapastat ning pärast pesemist ärge suud loputage, et pasta saaks mõjuda. Pärast pesemist katsuge hambad keelega üle ja jälgige, et pinnad oleksid siledad.
  3. Puhastage hambavahesid igapäevaselt! Kuna hambahari ei puhasta igemete ja hammaste vahelist ruumi täielikult, tuleb lisaks kasutada hambavaheharjakesi ning hammaste kontaktpindade puhastamiseks hambaniiti. Iga hambavahe on erineva suurusega ning vastavalt sellele aitab arst valida õige suurusega harjakese. Hambavaheharjakesi kasutatakse kahel korral päevas.
  4. Loobuge suitsetamisest, sest see soodustab parodontiidi väljakujunemist või haiguse süvenemist ja vähendab ravi efektiivsust. Samuti on ohtlik passiivne suitsetamine!
  5. Ärge unustage järelravi visiite!

Koostajad: dr Karina Raku ja dr Teele Paltsar
03/2022