Pea- ja kaelapiirkonna kasvajad

Pea- ja kaelapiirkonna kasvajate all mõeldakse pahaloomulisi kasvajaid, mis tekivad suuõõnes, neelus, kõris, ninaneelus, ninakõrvalurgetes, süljenäärmetes või kaelapiirkonna lümfisõlmedes. Enamik neist kasvajatest on lamerakulised kartsinoomid, mis tekivad limaskesta rakkudest. Harvem esineb süljenäärmete, naha või lümfikoe kasvajaid.

Alatüübid

  • Lamerakuline kartsinoom – kõige sagedasem alatüüp, esineb suuõõnes, kurgus, kõris
  • Süljenäärmete kasvajad – nt adenoidtsüstiline kartsinoom, mukoepidermoidne kartsinoom
  • Lümfoomid – ninaneelus või suulaes (nt B-rakulised lümfoomid)
  • Ninakõrvalurgete vähid – haruldased

Sümptomid

  • Häälekähedus, mis kestab üle 2–3 nädala
  • Neelamisraskus või neelamisel tekkiv valu
  • Suu- või kurgupiirkonna haavand, mis ei parane 2-3 nädalaga
  • valutult suurenenud kaelalümfisõlm(ed)
  • Valu kõrvas (ilma kõrvahaiguseta)
  • Hingamisraskus või striidor (vilistav hingamine)
  • Nina hingamistakistus või veritsus
  • Lõhna- või maitsetundlikkuse kadumine
  • Näonärvi või keele liigutushäired (harvadel juhtudel)

Etioloogia, riskifaktorid, ennetus

  • Suitsetamine – peamine tekitaja
  • Alkoholi liigtarvitamine – eriti koos suitsetamisega
  • Inimese papilloomiviirus (HPV) – seotud eriti suuneeluvähiga
  • Epstein-Barri viirus (EBV) – seotud ninaneeluvähiga
  • Tööalane kokkupuude kemikaalidega – nt puidutolm, nikkel, formaldehüüd
  • Halb suuhügieen ja hammaste seisund
  • Immuunpuudulikkus

Ennetus: suitsetamisest ja alkoholi liigtarvitamisest loobumine, HPV-vastane vaktsineerimine noorukieas, regulaarne suuhügieen ja hambaravi

Diagnoosimine

Kahtluse korral suunatakse patsient kõrva-nina-kurgu (KNK) arsti juurde. Diagnoosi jaoks tehakse järgmisi uuringuid: endoskoopiline uuring, koeproov (biopsia), kompuutertomograafia (KT) või MRT kasvaja suuruse ja leviku hindamiseks, kaela lümfisõlmede ultraheli ja vajadusel peennõelabiopsia.

Ravi

Ravi valitakse individuaalselt, sõltudes kasvaja asukohast, staadiumist ja patsiendi seisundist. Ravivõimalused:

  1. Kirurgiline ravi: kasvaja täielik eemaldamine tervistava eesmärgiga. Võib vajada kaela lümfisõlmede eemaldamist. Võib kaasneda vajadus plastiliste või rekonstruktiivsete operatsioonide järele.
  2. Kiiritusravi: saab suunata täpselt kasvajapiirkonda, säästes ümbritsevaid kudesid. Sageli kasutatakse kas ainsa ravina (varastes staadiumides) või koos keemiaraviga. Sageli tervistava eesmärgiga.
  3. Keemiaravi: kasutatakse koos kiiritusraviga (radiokemoteraapia) või kaugmetastaaside korral palliatiivsel eesmärgil.
  4. Immunoteraapia: teatud kaugelearenenud juhtudel kasutatakse immuunsüsteemi aktiveerivaid ravimeid.
  5. Parim toetav (sümptomaatiline) ravi: sümptomite leevendamiseks ja elukvaliteedi hoidmiseks, kui kasvajat ei saa ravida tervistavalt. Võib toimuda paralleelselt vähivastaseraviga või pärast vähivastase ravi ammendumist.

Pea- ja kaelapiirkonna kasvaja võib mõjutada oluliselt kõnet, neelamist, välimust ja igapäevaelu. Ravi eesmärk on mitte ainult elu pikendamine, vaid ka elukvaliteedi võimalikult hea säilitamine. Ravi- ja tugimeeskond on olemas Teie toetamiseks igal sammul.

Ravijärgne jälgimine

Visiit toimub alguses iga 2–4 kuu järel, hiljem harvemini. Selle käigus kontrollitakse retsidiivi (sama haiguse naasmise) või uute kasvajate teket.
Vaatluse all on ka hääle, neelamise, hingamise ja toitumise taastumine. Vajadusel kaasatakse logopeed, psühholoog või hambaarst. Suitsetamise lõpetamise tugi on väga oluline kordushaiguse ennetamisel.

Koostaja: hematoloogia-onkoloogia kliinik
2026