MIS ON VALU?

Valu on ajus tekkiv ebameeldiv tunne (tundeelamus), mida mõjutavad keha erinevatest piirkondadest pärinev tunnetuslik informatsioon ja emotsioonid. Valu ei ole ainult seotud kudede vigastuse või kahjustusega. Valutunde teket mõjutavad lisaks kudede seisundile väga mitmed biopsühhosotsiaalsed tegurid: mõtted, tunded, emotsioonid, varasemad valukogemused, ümbritsev keskkond.

  • Iga inimese valu on reaalne ja ainulaadne kogemus. Valu on keeruline teisele inimesele selgitada, see on  nähtamatu – keegi ei saa näha ega tunda teise inimese valu.
  • Valu on kaitsereaktsioon (kaitsja). Iga valukogemus on vastus sellele, mida Teie aju arvab olevat Teile ohtlik.
  • Valu tugevus ei ole alati seotud koevigastuse/-kahjustuse raskusastmega ning valu võib esineda ka ilma selleta – püsiv valu ei tähenda sageli reaalset ega jätkuvat kudede kahjustust või vigastust. 
  • Mõtted, tunded ja uskumused mängivad rolli valu kogemisel ja võivad seda võimendada – osadel tekib ülitundlikkus.
  • Tundlikuks muutunud närvisüsteem aitab kaasa püsiva valu tekkele. Närvisüsteemi tundlikuks muutumine võib olla põhjustatud stressist, kehvast või ebapiisavast unest, ebatervislikust toitumisest, vähesest liikumisest, negatiivsetest mõtetest ja uskumustest.

VALU TÜÜBID

Igaüks tunneb vahel valu, see on täiesti normaalne nähtus. Me kõik oleme kogenud valu, kui oleme ennast vigastanud või kogenud valu vastusena kudede väsimusele (nt istudes liiga kaua arvuti taga, hakkab õlavööde valutama, millega keha ütleb: „Aeg on liigutada! ”). Seda nimetatakse ägedaks valuks. Äge valu on vajalik, see on ohusignaal, mis  kaitseb meid hädaohu eest ja suurendab meie ellujäämise võimalusi. Tavapärane kudede vigastusest taastumine/paranemine kestab 3 (kuni 6) kuud ja  valu väheneb järk-järgult ning kaob.

Püsiv ehk krooniline valu on ägedast valust erinev. Püsiva valu korral on vigastus või haigus sageli osaliselt või täielikult paranenud, kuid valu püsib. Mõnel juhul aga puudub selge esialgne vigastus või haigus hoopis, näiteks fibromüalgia korral. See aga ei tähenda, et valu pole tõeline! Ainuüksi Euroopas kannatab püsiva valu käes peaaegu 20% täiskasvanud elanikkonnast. Püsiv valu on nagu pidevalt mängiv raadio, mille helitugevuse nupp on maksimumi peal. Valu püsima jäämise põhjuseks on muutused peaajus, seljaajus ja närvides. Normaalsed aistingud, mis tekivad liikumise või puudutuste käigus, tõlgitakse närvisüsteemi poolt valuks. Valu muutub valesignaaliks, sest Teie närvisüsteem on muutunud LIIGA TUNDLIKUKS.  Nende muutuste tulemusena võivad nahk, lihased või närvid olla tundlikumad  surve, puudutuste või temperatuuri suhtes ning vaja on üha vähem ja vähem liikumist ja tegutsemist,  et valu vallandada. See on olukord, kui valu muutub probleemiks ja segadust tekitavaks, sest valu võib esineda ilma kudede kahjustuseta. Püsiva valuga elamine võib põhjustada viha, ärevust ja depressiooni – need tugevad emotsioonid võivad omakorda närvisüsteemi veelgi tundlikumaks muuta – nagu nõiaring. Püsiv valu võib hakata mõjutama seda, kuidas Te mõtlete, tunnete, tegutsete ja suhtlete pere, sõprade ja teistega. Püüdke meeles pidada: “See pole Teie süü.”

VALU ROLL

Valul on tavaliselt kaitseroll, kuid selle püsimine võib mõjutada lisaks funktsioonivõimele ka psühholoogilist ja sotsiaalset heaolu. Valu eesmärk on  tagada keha turvalisus ja seda  kontrollib aju. Kui aju otsustab, et Teie keha vajab kaitset, siis ta tekitab valu. See tähendab seda, et isegi kui Teil esineb probleem luudes, liigestes, lihastes, sidemetes, närvides või mujal, ei tee see valu, kui Teie aju ei arva, et olete ohus. Teisisõnu – Te ei pruugi ka tõsiste vigastuste korral valu tunda, kui Teie aju arvab, et valu kogemine pole Teie ellujäämise jaoks parim asi. Aga Te võite kogeda väga tugevat valu, isegi kui Teie luudes, liigestes, lihastes, sidemetes, närvides või mujal EI OLE probleemi, sest Teie aju arvab, et olete ohus. Valu võib olla nii tugev, et Te ei saa millelegi muule keskenduda.

Selle otsuse tegemiseks, kas tekitada valu või mitte, kasutab aju informatsiooni, mida ta saab esiteks keha piirkondadest, aga teiseks kogub ta seda ka mujalt – millised on olnud Teie valuga seotud mälestused, kuhu Teie  tähelepanu on hetkel suunatud, kui palju stressi Teie elus on, millises meeleolus olete, kui hästi öösel magasite jne. Kui aju hindab olemasoleva info põhjal, et keha vajab kaitset, tekib valu. Püsiva valu korral on aju muutunud LIIGA KAITSVAKS keha suhtes.

Seega paljud tegurid mõjutavad üheaegselt Teie valu kogemust, sealhulgas hirm (nt hirm vigastuse tekkimise ees), madal kehaline aktiivsus, kasutud uskumused valu osas, stress, ärevus, depressioon, lootusetus ja kontrolli kaotamise tunne. Püsiv valu on keeruline ja oluline on meeles pidada, et erinevad tegurid, mis võivad TEIE valu tekkimisele kaasa aidata, võivad erineda teguritest, mis aitavad kaasa TEISE INIMESE valu tekkimisele. Igal inimesel on erinev „kokteil“ valu tekitavatest teguritest.  Teadmine, et valu tugevus ei ole alati seotud koekahjustuse ulatusega, võib olla Teile rahustav – valutaseme kõikumised peegeldavad pigem paljude tegurite koostoimet igal ajahetkel, mitte ei viita koekahjustusele. „Kuigi mul on valus, on see ohutu“.

MIDA TEHA PÜSIVA VALU VÄHENDAMISEKS?

Püsiva valu ravimine peab toimuma läbi kõigi eelpoolnimetatud valutunnet mõjutavate tegurite käsitluse ehk läbi biopsühhosotsiaalse lähenemise. Ravi hõlmab nii ravimite kasutamist kui mittemedikamentoosseid ravimeetodeid.

Valu leevendamiseks saate Te palju ise ära teha – saate oma aju ümber õpetada ja treenida seda VÄHEM KAITSVAKS ehk keerata oma valutugevuse nuppu „vaiksemaks“ kui Te:

  • mõistate paremini oma valu (valu ei võrdu alati kudede kahjustusega),
  • aktsepteerite oma valu – see vähendab valule kuluvat võitlust ja energiat, kuid ei tähenda lootuse kaotamist ja allaandmist!
  • liigute ja teete regulaarselt harjutusi/trenni, saavutades parema füüsilise vormi ja enesekindluse,
  • lõõgastute ja maandate oma stressi,
  • mõtestate ümber oma mõtted ja uskumused,
  • toitute tervislikult ja magate hästi,
  • osalete enda jaoks meeldivates tegevustes nagu sõpradega suhtlemine, lugemine, oma hobidega tegelemine jm,
  • võtate vastutuse oma paranemise eest.

Te võite vajada püsiva valuga toimetulekuks abi mitmetelt erinevatelt spetsialistidelt.

Tartu Ülikooli Kliinikumi ambulatoorse taastusravi osakonnas toimub püsiva valuga patsientide käsitlus meeskonnatööna, kuhu kuuluvad taastusarst, füsioterapeut ja kliiniline psühholoog. Taastusarst saab patsiente suunata ka valu juhtimise ning lõõgastus- ja meelerahurühma. 

Aja jooksul, kui Te elate tervislikumalt, olete aktiivsem, teete tavapäraseid asju ja keskendute oma elu elamisele, muutub aju vähem kaitsvaks ja valu on paremini juhitav. Ainult ravimitest piisab harva püsiva valu raviks. Eneseravi oskuste õppimine, et saaksite elada oma elu vaatamata valule, on parim viis valu tugevust „maha keerata“.  Kuna valu mõjutavad paljud erinevad tegurid, siis võib tekkida tagasilööke ja ägenemisi – ka siis on selged eneseravi juhised ägenemistega toimetulekul üliolulised, et vähendada ägenemiste raskust ja kestust ning tervishoiuteenuste kasutamist.  Inimesed, kes on õppinud ise oma valuga hakkama saama, ütlevad: “Nüüd juhin mina oma elu, valu ei tee seda enam”.

Kokkuvõtteks

  • Kui Teil on püsiv valu, siis teeb aju Teie keha kaitsmiseks liiga head tööd: valu kaitseb Teid, mitte ei ütle Teile, et olete ennast kahjustanud.
  • Valu mõjutavad mõtted, tunded, meeleolu, ütlemised, igapäevaelusündmused …. asjad, millel pole tegelikult mingit pistmist valuliku kehaosaga!
  • Valu võib tekkida mistahes asjast, mis vallandab kaitsereaktsiooni.
  • Valu võib vaibuda mistahes asjast, mis paneb Teie aju ennast turvaliselt tundma.  

Koostaja: dr Teele Kaarma-Tõnne
01/2021