Patsiendiinfo / / / Rasedusaegne veregruppide ja antikehade määramine

Käesolev infoleht selgitab, miks on vajalik määrata raseduse ajal Teie veregrupp ning erütrotsütaarsete antikehade olemasolu ning kuidas mõjutab saadud tulemus Teie raseduse jälgimist.

Mis on veregrupp?

Inimese veregrupp on määratud antigeenidega, mis asuvad tema punaliblede ehk erütrotsüütide pinnal. Veregrupp on erütrotsüütide pinna pärilik omadus, mis on määratav juba lootel. Tähtsamateks veregrupisüsteemideks on AB0- ja RhD-süsteemid. AB0-süsteemis on neli veregruppi – A, B, AB ja 0. Tähtnimetused viitavad sellele, millise grupi antigeenid inimese erütrotsüütide pinnal on.

Vere Rh(reesus)-kuuluvus võib olla kas positiivne või negatiivne.  See sõltub D-antigeeni olemasolust punaliblede pinnal. Kui D-antigeen on olemas, siis on inimene RhD-positiivne ja kui D-antigeen puudub, siis RhD-negatiivne.

Lisaks mainitud veregrupisüsteemidele on veel hulgaliselt teisi.

Mis on antikehad?

Antikehad on organismi poolt toodetavad kaitsevalgud võitlemaks kõige vastu, mis võib organismile olla võõras. Antikehad on loomulik osa immuunsüsteemist ja kaitsevad meid. Enamikul täiskasvanutest on loomulikud antikehad AB0-süsteemis nende antigeenide vastu, mis puuduvad tema enda erütrotsüütidel.

Immuunantikehi teiste süsteemide antigeenide vastu esineb harva. Antikehad võivad tekkida vereülekande järgselt või raseduse käigus. Info antikehade kohta on vajalik juhul, kui inimene vajab vereülekannet või on rase. Erütrotsütaarsete antikehade leidmiseks tehakse laboris antikehade sõeluuring.

Mis on verekaart ja miks on vaja seda alati kaasas kanda?

Kõigil rasedatel määratakse raseduse alguses veregrupp ja teostatakse erütrotsütaarsete antikehade sõeluuring.
Kui antikehi ei leita, korratakse analüüsi raseduse teises pooles.

Kui antikehad tuvastatakse, sõltub edasine jälgimine leitud antikehade tüübist ja tasemest.

Kuna raseduse ajal võite sattuda ootamatult erinevatesse haiglatesse, peaks info veregrupi ja antikehade kohta olema Teil alati kaasas. Seepärast antakse Teile rasedusega arvele tulles alati verekaart ja palutakse seda kogu raseduse vältel kaasas kanda!

Hoidke verekaarti endaga ka vahetult pärast sünnitust, sest kui vereülekannet peaks vajama vastsündinu, on info ema antikehade kohta väga oluline.

Kuidas tekivad antikehad raseduse ajal?

Loode pärib pooled oma veregruppi määravatest erütrotsütaarsetest antigeenidest emalt ja pooled isalt. Raseduse ajal, sünnitusel, raseduse katkemisel või abordi järgselt võib sattuda loote erütrotsüüte ema vereringesse. Ema organism võib hakata tootma antikehi, kuna ema organismile on loote isalt päritud antigeenid võõrad. Antikehad tekivad umbes kolmel rasedal sajast.

Miks on antikehade määramine raseduse ajal oluline?

Kui Teil on tekkinud antikehad, on oluline määrata, mis tüüpi need on. See võimaldab leida kiiresti sobiva doonorvere, kui Te vajate vereülekannet. Samuti on see info vajalik, kui vereülekannet vajab Teie loode või vastsündinu, sest Teie antikehad võivad minna läbi platsenta ja vastsündinul on siis samad antikehad, mis Teil.

Kas kõik antikehad on ühtviisi olulised ja kuidas mõjutavad antikehad loodet?

Osa antikehi võivad läbi platsenta loote vereringesse sattudes kahjustada tema organismi. See omakorda võib lootel või hiljem vastsündinul põhjustada aneemiat ehk kehvveresust, naha ja limaskestade kollasust ning rasketel juhtudel väga tõsiseid kahjustusi. Sellist seisundit nimetatakse loote või vastsündinu hemolüütiliseks tõveks ning selle sagedasim põhjustaja on anti-D antikeha.

Anti-D antikeha võib tekkida juhul, kui Teie olete RhD-negatiivne ja Teie loode on RhD-positiivne. Kuna loote veregruppi Eestis raseda rutiinse jälgimise käigus ei määrata, jälgitakse kõiki RhD-negatiivseid rasedaid hoolikalt antikehade tekke osas ning kasutatakse vajadusel ennetavat ravi (vt. all). Oluline on ka see, et kord juba tekkinud anti-D antikehad võivad ohustada iga järgnevat RhD-positiivset loodet.

Antikehade avastamisel tuleb teatud aja tagant määrata nende tase veres ja Teie arst võib seetõttu kutsuda Teid sagedamini kontrolli.

Mõne antikeha puhul võib Teie arst paluda ka lapse bioloogilisel isal vereproov anda. See on vajalik selleks, et hinnata, kas lootel võib esineda antigeen, mille vastu Teil on antikeha. Kui isal esineb vastav antigeen, võib see olla ka lootel ja antikeha tase vajab täiendavat jälgimist. Kui isal vastavat antigeeni ei ole, ei saa ka lootel seda olla.

Harvadel juhtudel võib olla vajalik teha lootele vereülekanne juba raseduse ajal – seda nimetatakse intrauteriinseks ehk emakasiseseks vereülekandeks. Erandjuhtudel võib olla vajalik sünnituse enneaegne esile kutsumine.



Joonisel on näidatud antikehade tekke mehhanism anti-D näitel:

Pilt 1. RhD-negatiivsel emal on RhD-positiivne loode.
Pilt 2. Platsenta kaudu võivad loote vererakud sattuda ema vereringesse ning ema organism võib hakata tootma loote Rh-faktori vastu anti-D antikehi.
Pilt 3. Järgmise raseduse ajal platsenta kaudu loote vereringesse sattudes võivad anti-D antikehad kahjustada RhD-positiivset loodet.

Mis saab siis, kui laps on sündinud?

Pärast sünnitust uuritakse vastsündinut aneemia suhtes ning lastearstid rakendavad vajadusel täiendavat jälgimist. Võib juhtuda, et vastsündinu vajab ka vereülekannet.

Kuidas saab anti-D-antikehade tekkimist ära hoida?

Kui olete RhD-negatiivne ja Teil ei ole leitud anti-D antikehi, võib Teie arst nende tekkimise ennetamiseks soovitada Teile teatud olukordades anti-D immunoglobuliini manustamist. See on ravim, mis sisaldab anti-D antikehi ning ennetab antikehade teket Teie enda organismi poolt.

Millal on vajalik profülaktika anti-D immunoglobuliiniga?

Sünnitusjärgselt määratakse alati RhD-negatiivse ema vastsündinu veregrupp. Kui see on RhD-positiivne, tehakse emale kolme päeva jooksul pärast sünnitust anti-D profülaktika.

Lisaks manustatakse Eestis anti-D immunoglobuliini mõningate protseduuride, näiteks looteveeuuringu, koorionbiopsia ja loote välise pöörde korral.

Kas anti-D-antikehade manustamisel on kõrvaltoimeid?

Nagu igal ravimil, võivad ka anti-D immunoglobuliini süstimisel esineda kõrvaltoimed. Sagedasemaks on valulikkus süstekohal, mis võib püsida mõnest tunnist paari päevani. Mõningatel juhtudel võib tekkida kerge palavik, peavalu või lööve. Väga harva võib tekkida väljendunud allergiline reaktsioon.

Küsimuste esinemisel rasedusaegsete antikehade kohta küsige julgelt oma arstilt.

Kasutatud kirjandus

NHS Guidelines for Blood Groups and Red Cell Antibodies in Pregnancy
NHS Guidelines for Rhesus disease
ANZSBT Guidelines for Blood Grouping & Antibody Screening in the Antenatal & Perinatal Setting
Eesti Naistearstide Seltsi ravijuhend, Raseduse jälgimise juhend 2018
Eesti Naistearstide Seltsi ravijuhend, Raseduse katkestamise juhend 2016

Koostajad: verekabineti juhataja Polina Savitski, juhataja kt Liina Vassil ja naistenõuandla juhataja Pille Vaas
09/2019