Raseduse katkestamine ravimite abil
Raseduse katkestamist reguleerib Eestis „Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus“, mille kohaselt võib rasedust katkestada naise omal soovil ja allkirjastatud avalduse alusel, kui rasedus on kestnud vähem kui 12 nädalat.
Enne raseduse katkestamist
Esimesel ambulatoorsel visiidil tuvastab arst raseduse ja selle kestuse, määrab vajalikud analüüsid ja vajadusel ravi ning nõustab Teid. Informeeriga arsti oma tervislikust seisundist, kõigist põetud ja käesolevatest haigustest, tarvitatavatest ravimitest ja ülitundlikkusest ravimite suhtes.
Raseduse medikamentoosne katkestamine
Raseduse medikamentoosne katkestamine ehk medikamentoosne abort on raseduse katkestamine ravimite abil. Medikamentoossel abordil on üksikud terviseprobleemidega seotud vastunäidustused, mille teeb kindlaks arst. Medikamentoosse abordi läbiviimiseks kasutatakse kahe ravimi kombinatsiooni: mifepristoon ja misoprostool.
Esimesel visiidil manustatakse mifepristooni suu kaudu. Pärast mifepristooni manustamist võib tekkida alakõhuvalu ja vähene vereeritus tupest. Vereerituse tekkimine ei tähenda raseduse katkemist ja 24–48 tunni pärast on vajalik plaanitult manustada teine ravim (misoprostool).
Teisel visiidil toimub nõustamine medikamentoosse abordi protseduuri, sellega kaasnevate sümptomite, valutustamise meetodite ning ravimite manustamise korra osas. Misoprostool manustatakse kodus tupe kaudu. Pärast misoprostooli manustamist katkeb rasedus enamikul naistest 4–6 tunni, 90% naistest 24 tunni vältel. Vajadusel on Teil selleks päevaks õigus saada töövõimetusleht.
Kui Teie veri on reesusnegatiivne ja raseduse suurus üle 9 nädala, manustatakse Teile pärast raseduse katkestamist ravimit (Rhesonativ), et ennetada võimalikku reesuskonflikti järgnevate raseduste ajal.
Raseduse medikamentoosse katkestamisega kaasnevad sümptomid
Medikamentoosset raseduse katkestamist võib võrrelda raseduse iseenesliku katkemise protsessiga, mille käigus tekivad valulikud emaka kokkutõmbed ja vereeritus tupe kaudu. Misoprostool tekitab emakakokkutõmbeid, mis põhjustavad menstruatsioonivaluga sarnast või tugevamat alakõhuvalu. Kramplike alakõhuvalude esinemine võib olla normaalne paari tunni kuni paari päeva vältel.
Raseduskoe väljumisega kaasneb veritsus, mis on sageli tugevam kui tavapärane menstruatsiooniaegne vereeritus ning sisaldab hüübeid (vereklompe) ja koelist materjali. Soovitav on samaaegselt misoprostooli manustamisega võtta valu vaigistamiseks ibuprofeeni 400–800 mg. Kui see ei toimi või pole kättesaadav, siis võib kasutada paratsetamooli 1000 mg või mõlemat.
Pärast aborti esinev vereeritus on tavalise menstruatsiooniga võrreldes vererohkem ja kestab pikemat aega, kuid ei mõjuta enamasti vere hemoglobiini taset. Vereeritus on seda suurem, mida kauem on rasedus kestnud. Vereeritus on kõige intensiivsem 3−6 tundi pärast misoprostooli manustamist. Pärast raseduse katkestamist kestab vereeritus tupest (mis ei ole menstruatsioon) vähenevas hulgas keskmiselt 2 nädalat, kuid üksikutel juhtudel kuni 45 päeva.
Misoprostooli manustamise järgselt võite mõne tunni jooksul tunda iiveldust, oksendamist, külmavärinaid, lühiajalist palavikku, peavalu ja kõhulahtisust. Esineda võib mööduvat peavalu, minestustunnet ja uimasust.
Millal pöörduda erakorraliselt tervishoiuasutusse?
Raseduse katkestamine on üldiselt ohutu protseduur. Erakorraline pöördumine on vajalik kui:
- 72 tunni jooksul pärast misoprostooli manustamist ei alga vereeritust;
- kahtlustate raseduse jätkumist;
- esineb palavik (≥38 C) rohkem kui 24 tunni jooksul;
- püsib või tugevneb alakõhuvalu, mis ei leevene valuvaigistitega;
- esineb tugev vereeritus (2 või enam suurt sidet 2 järjestikuse tunni jooksul);
- vereeritus kestab edasi pärast järgmise menstruatsiooni möödumist;
- halva lõhnaga või mädane voolus tupest, minestustunne, üldine halb enesetunne.
Kuhu pöörduda erakorraliselt?
Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku valvekabinet naistenõuandlas (L.Puusepa 8, G2-korpus, 1. korrus) on avatud E–N kell 8.00-18.30 ja R kell 8.00-17.30. Juulis ja augustis töötab valvekabinet E–R kell 8.00-15.30. Muul ajal ja riigipühadel pöörduge Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda (L.Puusepa 8, M-korpus, 1. korrus).
Raseduse katkestamisega seotud probleemide või küsimuste korral võtke valvekabinetiga ühendust telefonil 731 9997.
Pärast raseduse medikamentoosset katkestamist
Abordijärgse visiidi vajalikkuse otsustab ja lepib kokku arst/ämmaemand arvestades ka Teie soove ning see toimub umbes 5 nädala pärast.
Kahe nädala vältel pärast aborti ei ole soovitatav seksuaalelu ilma kondoomita, tupetampoonide ja menstruaalanuma kasutamine, vannis käimine (dušš on lubatud) ja ujumine. Tugeva vereerituse ajal ei soovitata käia saunas.
Järgmine menstruatsioon peaks algama 4−6 nädalat pärast raseduse katkestamist. Kui seda ei ole toimunud, pöörduge naistearsti poole.
Soovimatust rasedusest hoidumine
Pärast raseduse katkestamist võib uus rasestumine toimuda juba enne järgmist menstruatsiooni. Teile sobivate rasestumisvastaste meetodite kasutamise osas saate pidada nõu arsti või ämmaemandaga, oluline on, et see toimuks enne raseduse katkestamist.
Rasestumisvastaste pillide, plaastri, rõnga kasutamist võite alustada misoprostooli tablettide manustamise päeva õhtul või hiljemalt järgmisel hommikul. Nahaaluse implantaadi saab paigaldada või depoosüsti teha tervishoiuasutuses vahetult enne tablettide manustamist või ka hiljem. Emakasisese vahendi (spiraali) saab paigaldada arsti visiidil siis, kui raseduse katkemine on kinnitatud.
Koostaja: Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik
2026