Rinnavähk

Rinnavähk on kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja naistel. Harva võivad haigestuda ka mehed. Eestis diagnoositakse igal aastal rinnavähk umbes 800-900 naisel ja 6 mehel.

Rinnavähk saab alguse muutunud rinnanäärme rakust, mis on hakanud kontrollimatult jagunema ja moodustab rinnas „tüki“ ning võib levida ümbritsevatesse kudedesse, lümfisõlmedesse või teistesse elunditesse.

Rinnavähk võib tekkida piimajuhades (duktaalne rinnavähk) või rinnanäärme sagarates (lobulaarne rinnavähk). Harvematel juhtudel võib kasvaja alguse saada ka rinnanibust (Paget’ tõbi).

Täiendavalt eristatakse rinnavähi alatüüpe vastavalt retseptorstaatusele:

  • hormoontundlik rinnavähk – kasvajal on naissuguhormoone (östrogeeni ja progesterooni) siduvad retseptorid. Sellist alatüüpi esineb ligi 70%-l.
  • HER2 positiivne rinnavähk – kasvajal on HER2 valku tavapärasest suuremal hulgal ning see muudab kasvaja agressiivsemaks. Sellist alatüüpi esineb ligi 15%-l.
  • Kolmiknegatiivne rinnavähk – kasvajal ei ole eelevates punktides loetletud tunnuseid, ühtlasi on see ka kõige agressiivsem vorm. Esineb ligi 10-15%-l.

Sümptomid

  • rinda tekkinud sõlm või tihend
  • suurenenud, valutud ja kõvad lümfisõlmed kaenla alusi, rangluu piirkonnas
  • rinna suuruse või kuju muutus
  • naha muutused: naha sissetõmme, apelsinikoore välimus, värvuse muutus paiguti või üle kogu rinna esinev nahapunetus
  • rinnanibu sissetõmme, kuju või asendi muutus
  • rinnanibul nahaketendus, haavandumine.
  • ühest rinnanibust vedeliku eritumine

NB! Mõned sümptomid võivad esineda ka healoomuliste muutuste puhul, kuid selliste sümptomite olemasolul on soovitatav pöörduda arsti juurde/rinnakabinetti kontrolli.

Etioloogia, riskifaktorid

  • Naissugu
  • Vanus (risk kasvab 50. eluaastast)
  • Menstruatsioonide varajane algus (enne 12. eluaastat)
  • Hiline menopaus (pärast 55. eluaastat)
  • Esmasünnitus pärast 30. eluaastat, mittesünnitamine.
  • Pikaajaline hormoonasendusravi menopausis (östrogeeni ja progesterooni tarvitamine)
  • Perekondlik eelsoodumus – rinna- või munasarjavähk on diagnoositud lähisugulastel, eriti kui lähisugulane on haigestunud <50 aastaselt
  • Mõne healoomulise rinnahaiguse esinemine (rinnanäärme atüüpiline hüperplaasia)
  • Lapse/noorukieas saadud rindkere piirkonna kiiritusravi
  • Eelnev rinnavähi diagnoos
  • Liigne alkoholi tarbimine
  • Rasvumine

Diagnoosimine

Mammograafia ehk rinnanäärme röntgenuuring on peamine rindade diagnostiline uuring, mida kasutatakse esmaselt nii rinna sümptomite korral kui ka rinnavähi sõeluuringutes. Mammogramme tehakse alates 30. eluaastast, noorematel on soovitatav selle asemel teostada ultraheli uuring.

Ultraheliuuring rindadest ja aksillaarkoobastest on täiendav uuringumeetod mammograafiale, mis aitab täpsemalt hinnata leitud muutuse olemust, suurust ning vajadusel saab ultraheli kontrolli all võtta kasvajast koeproovi.

Biopsia ehk koeproov võetakse rinna kasvajast ja vajadusel ka lümfisõlmest.

Koeproovist selgub, kas tegemist on hea- või pahaloomulise kasvajaga. Pahaloomulise kasvaja korral määratakse ka hormoonretseptorite ja HER2-valgu avaldumine.

Magnetresonantstomograafia rindadest – mõnel juhul on lisaks eelnevatele meetoditele veel täpsemaks hindamiseks vaja teostada MRT, kus uuringukujutiste saamiseks kasutatakse tugevat magnetvälja. Seda kasutatakse mitmekoldelise rinnavähi täpsemaks hindamiseks, implantaatide korral, päriliku geeniriskiga patsientide jälgimisel.

Kui rinnavähi diagnoos on kinnitunud tehakse nii haigusleviku selgitamiseks kui ka edasise ravi planeerimiseks vajadusel lisauuringuid nagu kompuutertomograafia, skeleti stsintigraafia, PET/KT, EKG, ehhokardiograafia.

Ravi

Rinnavähi ravi sõltub paljudest teguritest: kasvaja tüübist, suurusest, levikuulatusest, patsiendi vanusest. I-III staadiumi kasvaja ravi on enamasti tervistava eesmärgiga, sageli on kombineeritud mitmed erinevad ravimeetodid nagu kirurgia, kiiritus-, keemia-, hormoon-, bioloogiline- ja immuunravi.

  1. Kirurgiline ravi
    • Sektorresektsioon – kasvaja eemaldatakse koos seda ümbritseva terve koega ehk rinda säilitav operatsioon.
    • Mastektoomia – kogu rinna kirurgiline eemaldamine võib olla vajalik kui kasvaja on suur, mitmekoldeline või on täiendav kiiritusravi vastunäidustatud. Rinna eemaldamise järgselt on võimalik teostada rinda taastav operatsioon kas proteesiga või oma kudedega.
    • Lisaks kasvajale tuleb rinnavähi leviku hindamiseks uurida ka kaenlaaluseid lümfisõlmi. Valvurlümfisõlmede biopsia – kui operatsiooni eel tehtud uuringutel ei tuvastata lümfisõlmede kasvajalist haaratust, siis eemaldatakse ainult need lümfisõlmed, mis on kasvaja levikuteel esimesed ehk nn. valvurlümfisõlmed. Lümfadenektoomia – see on kaenlaaluste lümfisõlmede täielik eemaldamine juhul, kui operatsioonieelsetel uuringutel on nähtav ulatuslikum levik lümfisõlmedesse.
  2. Kiiritusravi on näidustatud patsientidele, kel on teostatud rinda säilitav operatsioon või mastektoomia järgselt ulatuslikuma levikuga patsientidele, kasvaja taastekke riski vähendamiseks.
  3. Süsteemravi

Keemiaravi on valdavalt veenisisene ravi, mida kasutatakse paljudel patsientidel tervistava ravi osana, kas enne või pärast operatsiooni. Selle eesmärk on hävitada veres ringlevad kasvajarakud ning seeläbi vähendada haiguse taastekkimise riski. Suuremate ja agressiivsemate kasvajatega võib operatsiooni eel tehtav keemiaravi võimaldada rinda säilitava ravi teostamist.

    HER2-positiivse kasvajaga lisatakse keemiaravile ka bioloogiline ravi HER2 antikehadega.

    Kolmiknegatiivse kasvaja puhul on II-III staadiumi korral näidustatud keemiaravi koos immuunraviga.

    Hormoonravi on näidustatud hormoontundliku kasvaja korral ehk juhul kui kasvajal on östrogeeni- ja/või progresterooniretseptorid. Hormoonravimid vähendavad organismis toodetavate naissuguhormoonide taset või takistavad nende hormoonide sidumise vähirakkudes paiknevate hormoonretseptorite poolt.

    Osadel patsiendidel on haigus avastamise hetkel juba kaugele arenenud ehk metastaseerunud teistesse organitesse. Sel juhul ei ole võimalik haigusest enam terveks saada ja ravi eesmärk on suunatud kvaliteetselt elatud elu pikendamisele, kuid tänapäevaste ravimitega on võimalik kasvajat pikemat aega kontrollida (täpsemalt annab infot onkoloog).

    IV staadiumi haiguse ravis kasutatakse sõltuvalt kasvaja tüübist palliatiivse eesmärgiga süsteemravi: hormoon-, keemia-, immuun- ja bioloogilist ravi.

    Kiiritusravi lisatakse mõnikord kasvajast tingitud sümptomite leevendamiseks.

    Ravijärgne jälgimine

    Viie aasta jooksul iga 6 kuu järel toimub arsti visiit, kus toimub arstlik läbivaatus ning hinnatakse sümptomeid. Kord aastas teostatakse mammograafia. Sümptomite korral suunatakse täiendavatele uuringutele (röntgen, KT, MRT vms)

    Hormoonravi saavatele patsientidele tehakse vajadusel luutihedusuuringud. Tamoksifeenravi saavatel patsientidel on soovituslik käia kord aastas ka günekoloogi juures kontrollis

    Lisainfo: https://rinnavahk.ee

    Koostaja: hematoloogia-onkoloogia kliinik
    2026