Sapiteedevähk

Sapiteedevähk ehk kolangiokartsinoom tekib sapijuhades. Sapipõievähk pärineb sapipõiest.

Kasvaja asukoha järgi eristatakse maksasiseste, maksaväliste ning maksavärati sapijuhade vähki ning sapipõie vähki. Sapiteede eri osadest pärinevate vähkide vahel on bioloogilisi ja anatoomilisi erinevusi, mis mõjutavad ka ravitaktikat.

Sümptomid

Kasvaja poolt tekkinud sapiteede blokeerumise tagajärjel võib tekkida:

  • kollane jume
  • hele väljaheide
  • tume uriin
  • nahasügelus
  • ülakõhuvalu
  • külmavärinatega palavik, bakteriaalne infektsioon

Üldised haigusnähud: kaalulangus, isutus, väsimus.

Etioloogia, riskifaktorid, ennetus

Sapiteede vähi riski suurendavad sapikivitõbi, sapiteede põletikulised haigused, sapiteede sünnipärased anomaaliad, pärilikud tegurid, ülekaal, suitsetamine, alkoholi tarvitamine. Haigestumise risk suureneb märkimisväärselt, kui sapijuhades on krooniline põletik näiteks autoimmuunhaiguse või infektsiooni tõttu.

Osa sapiteede vähkidest diagnoositakse juhuleiuna sapikivide eemaldamise operatsiooni käigus.

Ennetuse võimalused on tubaka ja alkoholi tarvitamise piiramine.

Diagnoosimine

Diagnostika hulka kuuluvad vereanalüüsid (maksafunktsiooni näitajad ning kasvajamarkerid) ning radioloogilised uuringud kasvaja asukoha ja ulatuse täpsustamiseks (vastavalt olukorrale ultraheli, kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia, PET-uuring).

Kasvaja olemuse tuvastamiseks ning ravivõimaluste hindamiseks on vajalik koeproov. Esmajärjekorras kasutatakse kasvajast koeproovi võtmiseks endoskoopilist sapiteede ja kõhunäärmejuha uuringut (ERCP), kuid sõltuvalt kolde asukohast kasutatakse vajadusel teisi meetodeid, näiteks ultraheli kontrolli all tehtavat biopsiat.

Ravi

Võimalusel pakutakse patsiendile kirurgilist ravi tervistava eesmärgiga. Sõltuvalt kasvaja asukohast võib kirurgiline ravi hõlmata sapipõie, sapiteede, ümbritseva maksakoe, lümfisõlmede, kõhunäärme või soolesegmendi eemaldamist. Kirurgilise ravi järgselt kaalutakse täiendavat keemia- või kiiritusravi sõltuvalt haiguse levikuulatusest ja patsiendi seisundist.

Kui kirurgiline ravi ei ole kasvaja laialdase leviku tõttu teostatav, siis koostatakse haiguse kulu aeglustamise eesmärgil individuaalne raviplaan, võttes arvesse patsiendi soove, üldseisundit ja kaasuvaid haigusi ning vähkkasvaja bioloogilist profiili. Vähkkasvaja vastane ravi hõlmab üldjuhul keemiaravi. Mõningatel juhtudel on võimalik ka immuunravi või täppisravi. Ravivastust hinnatakse regulaarselt radioloogiliste uuringute abil.

Ravijärgne jälgimine

Tervistava kirurgilise ravi järgselt on jälgimise kestus viis aastat ning hõlmab regulaarse uuringuna kas kompuutertomograafiat või magnetresonantstomograafiat.

Koostaja: hematoloogia-onkoloogia kliinik
2026