Selektiivne koronarograafia kardioloogia osakonna päevaravis

Mis on selektiivne koronarograafia ja miks seda tehakse?

Selektiivne koronarograafia (SKG) on protseduur, mis võimaldab kindlaks teha südame pärgarterite ahenemist. Seda protseduuri tehakse patsientidele, kes on erakorraliselt sattunud haiglasse infarktiga, aga plaanilises korras ka patsientidele, kellel esineb stenokardiat, südamepuudulikkust, rütmihäireid või kellel plaanitakse südamelõikust.

Südame pärgarterid on veresooned, mis varustavad südamelihast hapniku ja toitainetega. Südame isheemiatõve korral pärgarterite valendikud ahenevad ning südamelihase verevarustus häirub. Patsiendid tajuvad seda ebamugavustundena rindkeres ehk stenokardiana.

Protseduuri käigus sisestatakse peen painduv plastiktoru ehk kateeter randme- või reiearteri kaudu pärgarterite suudmetesse, süstitakse sinna kontrastainet ning seejärel pildistatakse pärgartereid röntgenkiirguse all erinevatest suundadest, et tuvastada pärgarterite ahenemine. Protseduur kestab u 1 tund.

Kui SKG-l leitakse pärgarteri oluline ahenemine, võidakse sama protseduuri jätkuna teostada pärgarteri valendiku laiendamine ehk koronaarangioplastika. Enamasti seisneb see ahenenud veresoone laiendamises ballooniga ning seejärel metallvõrgust peene torukese ehk stendi asetamises veresoonde ahenemise kohale. Stent viiakse pärgarteri valendikku randme- või reiearteri kaudu. Stent hoiab veresoone valendiku avatuna, südamelihase verevarustus paraneb ning stenokardia leeveneb. Stent jääb veresoonde alatiseks ega liigu paigast. Protseduur kestab 1−3 tundi.

Sageli kutsutakse patsiendid SKG teostamiseks statsionaarsele haiglaravile, aga mõnel juhul on võimalik protseduuri teostada ka päevaravi tingimustes, nagu ka Teie puhul. See tähendab, et Te saabute hommikul haiglasse, Teile tehakse protseduur, Te taastute päevaravi osakonnas ja lahkute õhtul koos saatjaga ning ei jää ööseks haiglasse.

Protseduuri päevaravis teostamise tingimused

Päevaravi protseduuriks on vajalik, et Teil on olemas saatja, kes tuleb Teile õhtul haiglasse järele ja viibib Teie juures järgnevad 24 tundi. See on oluline juhuks, kui pärast protseduuri peaks Teie enesetunne halvenema või tekib protseduurikohast verejooks.

Samuti on protseduuri teostamiseks vajalik, et Te ei põe parasjagu viirushaigust ega ole palavikus.

Enne protseduuri

Teavitage oma arsti ja õde llergiatest (eriti joodi ja tuimestusvahendite, nt lidokaiini suhtes), tarvitatavatest ravimitest (eriti verevedeldajatest ja diabeediravimitest), varasematest veritsustest ning sarnaste protseduuride käigus esinenud tüsistustest.
Arst võib paluda Teil teatud igapäevaseid ravimeid enne protseduuri teisiti võtta (nt verevedeldajad, diabeediravimid).
Protseduuripäeva hommikul käige kodus duši all.
Eemaldage kaelakee, käeketid/kell, sõrmused ja jätke need koju.
Kui Teil on astmainhalaator, kuulmisaparaat, prillid või proteesid, siis võtke need haiglasse kaasa.
6 tundi enne uuringut ei tohi süüa, närida nätsu ega suitsetada. Selget vedelikku võib juua kuni protseduurini minekuni.
Ravimite veenisiseseks manustamiseks paigaldatakse Teile veenikanüül. Arst võib paluda õel panna Teile tilkinfusioon, et Teie keha saaks piisavalt vedelikku.
Enne uuringut raseeritakse Teie parema randme- ja kubemepiirkonnad (ärge seda ise tehke, see võib suurendada haava saastumise ohtu).
Enne protseduuri palutakse Teil ära võtta riided (k.a aluspesu ning rinnahoidja) ja panna selga haigla pidžaama, sokid võivad jalga jääda (v.a villased).
Vahetult enne protseduurile minekut käige tualetis.
Vajadusel antakse Teile enne protseduuri rahustit või valuvaigistit.

Protseduuri ajal

Protseduur viiakse läbi operatsioonitoa sarnases ruumis. Teid transporditakse sinna ratastooliga või kõnnite ise koos hooldajaga.
Protseduuri ajal olete Te ärkvel ning saate vajadusel rääkida.
Protseduurilaual lamate Te selili. Pidžaamajakk tehakse eest lahti, varrukad tõmmatakse üles, valmistatakse ette Teie randme- ja kubemepiirkond. Olete kaetud steriilsete linadega. Eluliste näitajate jälgimiseks ühendatakse Teid juhtmete kaudu monitoriga.
Katsuge lamada võimalikult rahulikult. Vajadusel (nt ninasügelus, valu rinnus) paluge abi õelt, kuid ärge ise end liigutage.
Arst valib sobiva punktsioonikoha randmel või kubemes, see desinfitseeritakse ning tuimestatakse lokaalse tuimestussüstiga.
Veresoone punkteerimise järgselt sisestatakse sinna kateeter, mis ulatub pärgarteri suudmeni. Kateetri kaudu süstitakse pärgarteritesse kontrastainet. Te ei tunne kateetri liikumist veresoones, kuid kontrastaine võib tekitada soojatunnet, kerget iiveldust, nahasügelust. Punktsioonikoht on tavaliselt vaid mõne millimeetri suurune.
Hetkel, mil kontrastaine täidab pärgarterid, pildistatakse need röntgenkiirguse abil eri suundadest üles.
Pärgarteri ahenemise korral võidakse Teie nõusolekul koheselt teostada koronaarangioplastika (percutaneous coronary intervention, PKI) ehk veresoone laiendamine.
PKI ajal võite tunda lühiajalist häirivat rindkerevalu. Valu tekkel manustatakse Teile vajadusel veenisiseselt valuvaigistit.
Protseduuri lõppedes suletakse punktsioonikoht veritsuse vältimiseks randmel või kubemes spetsiaalse sulguriga või asetatakse punktsioonikohale raskus või kompressiooniseade.

Pärast protseduuri haiglas

Pärast protseduuri võite kohe süüa ja juua, kui protseduur pole tehtud kubeme kaudu.
Kui punktsioonikoht hakkab veritsema, teavitage sellest koheselt õde.
Kui protseduur teostati kubemest, on teil vajalik mõnda aega pikutada kuna kubemepiirkonda paigaldatakse veresoonesisese ava sulgumise soodustamiseks raske liivakott. Lamamine on vajalik, et vältida hematoome ja vere kogunemist naha alla. Kui protseduuri oli vaja teostada kubemest, siis Teid kirjutatakse sisse statsionaarsesse osakonda ja Te ei saa õhtul koju.
Kui protseduur teostati kubeme kaudu, tuleb Teil mõnda aega lamada, kuna veresoone ava sulgumise soodustamiseks asetatakse kubemepiirkonnale raskus (liivakott). Lamamine aitab vältida verevalumeid ja vere kogunemist naha alla. Kui protseduur tehti kubeme kaudu, suunatakse Teid statsionaarsesse osakonda ning samal õhtul Te koju ei saa.
Kui protseduur teostati randmelt, siis võite hea enesetunde korral tõusta koheselt pärast protseduuri.
Protseduuri kätt ei tohi kasutada 24 tundi koormavateks tegevusteks (koti kandmine, auto juhtimine jne) ja tõsta üle 3 kg raskust, et vältida punktsioonikoha veritsust. Süüa selle käega võib.
Punktsioonikoha kompressiooni ja raskuse eemaldab õde, ärge seda ise tehke! Õde asetab peale kompressiooni eemaldamist punktsioonikohale tampoonid ja sideme, neid ärge enne järgmist hommikut eemaldage ega märjaks tehke.
Kontrastainest tingitud neerukahjustuse ennetamiseks tarbige pärast protseduuri vähemalt 1.5 liitrit vett.
Stendi umbumise ennetamiseks määrab arst Teile pikaajalise ravi verevedeldajatega.

Pärast haiglast lahkumist

Haiglast lahkumiseks on vajalik saatja, kes tuleb Teile haiglasse järele ja viibib Teie juures järgnevad 24 tundi. See on oluline juhuks, kui pärast protseduuri peaks Teie enesetunne halvenema või tekib protseduurikohast verejooks.
Jooge kodus rohkelt vett ka järgmisel päeval, see aitab kontrastainet kehast väljutada.
Kui sidemega seotud käsi on tuim või sinakas, siis laske sidet lõdvemaks, aga ärge seda enne 24 tundi täiesti eemaldage ega märjaks tehke.
Hoidke tampoone ja sidet randmel järgmise hommikuni. Seejärel eemaldage need ning puhastage punktsioonikoht Teile kaasa antud sidumiskomplekti abil füsioloogilise lahusega. Ärge eemaldage koorikuid hõõrudes. Väike vereimmitsus on normaalne. Asetage punktsioonikohale plaaster.
Protseduuri kätt ei tohi 24 tundi kasutada koormavateks tegevusteks (käele toetumine, koti kandmine, auto juhtimine jms). Süüa selle käega võib. Punktsioonikoha tüsistuste vältimiseks vältige ka esimesel nädalal käe liigset koormamist.
Plaastri võib eemaldada kui punktsioonikohale on tekkinud koorik.
Duši all võib käia. Vanni, basseini või sauna võite minna, kui koorik on punktsioonikohalt eemaldunud.
Kui plaaster saab märjaks või määrdub, siis pange uus plaaster. Enne uue plaastri panemist puhastage haav füsioloogilise lahusega. Väike vereimmitsus on normaalne.
Kui ranne peaks valutama, võtke valuraviks 1 g paratsetamooli 4-6 tunni järel (maksimaalselt 4 g ööpäevas).
Protseduurijärgsel päeval helistab Teile õde, et küsida Teie enesetunde kohta. Kui Teil on vahepeal küsimusi tekkinud, siis saate neid küsida.
Võtke kõiki arsti määratud ravimeid ettenähtud korras.

Protseduuri võimalikud tüsistused

Protseduurijärgseid tüsistusi esineb pigem harva. Punktsioonikohal võib tekkida valu, veritsus või verevalum, kuid need pole ohtlikud. Mõnikord tekib protseduuri ajal vasovagaalne reaktsioon ehk minestamine.

Harva esineb allergilisi reaktsioone kontrastainele.
Üliharva (alla 1% juhtudest) esineb potentsiaalselt ohtlikke tüsistusi: südamelihase infarkt, insult, äkiline neerutalitluse häire, surm.
Stendi äkiline sulgumine trombide tõttu on potentsiaalselt eluohtlik tüsistus, mille vältimiseks peab protseduuri järgselt tarvitama verd vedeldavaid ravimeid arsti ettekirjutuse järgi.

Võtke protseduurijärgselt ühendust kardioloogia osakonna õega, kui Teil:

tekib punktsioonikohast verejooks. Verejooksu peatamiseks asetage punktsioonikohale tampoonid ja suruge tugevalt umbes 15 minutit. Kui verejooks on peatunud, tuleb punktsioonikohal olevad tampoonid siduda sidemega. Vajalikud vahendid annab kaasa päevaravi õde;
punktsioonikoha verevalum suureneb või tekib seal turse, punetus.

Kutsuge kiirabi, kui Teil protseduurijärgselt tekib:

tugev rindkerevalu,
üldine halb enesetunne.

Kontakttelefonid:

Kardioloogia osakonna õed 731 8463 või 731 8453
Häirekeskus 112

Koostaja: Tartu Ülikooli Kliinikumi kardioloogia osakond
2026