Söögitoruvähk
Söögitoru on torujas organ, mis paikneb rindkereõõnes lülisamba ees ja hingetoru taga. Selle ülesandeks on toidu juhtimine neelust makku.
Söögitoruvähk on pahaloomuline kasvaja, mis saab alguse söögitoru limaskesta rakkudest.
Söögitoru adenokartsinoom tekib söögitoru alaosas ja on tihedalt seotud gastroösofageaalse reflukshaigusega (GERD) ja Barretti söögitoruga.
Söögitoru lamerakuline kartsinoom tekib söögitoru lameepiteeli rakkudest, mis katavad suurema osa söögitorust. Seostatakse peamiselt suitsetamise ja alkoholi liigtarvitamisega.
Sümptomid
- süvenev neelamistakistus – enamusel haigetel peamiseks kaebuseks
- valu või ebamugavustunne neelamisel
- tükitunne kurgus
- valu rinnaku taga, ülakõhus või seljas, kõrvetised
- kaalulangus
- köha
- suurenenud süljeeritus
Etioloogia, riskifaktorid
Söögitoruvähi tekkepõhjused on multifaktoriaalsed, hõlmates nii geneetilisi eelsoodumusi kui ka elustiiliga seotud tegureid.
- Gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD): Krooniline maohappe tagasivool söögitorusse võib põhjustada limaskesta kahjustust. Limaskesta moondumise (nn Barreti metaplaasia) tagajärjel on vähi tekkerisk 30-60 korda tõusnud.
- Suitsetamine
- Alkoholi liigtarvitamine
- Ülekaal
- Vanus – enamus haigestunutest on >50a.
Ennetus
Tervislik eluviis: suitsetamisest loobumine, alkoholi tarbimise piiramine ja tervisliku kehakaalu säilitamine.
GERD ravi: vähendab Barretti söögitoru ja adenokartsinoomi tekkeriski.
Diagnoosimine
- Endoskoopia ja biopsia. Painduv toru (endoskoop) viiakse läbi suu söögitorusse, et vaadata limaskesta ja võtta kahtlastest piirkondadest koeproove (biopsia). Biopsia materjali uuritakse mikroskoobi all, et kinnitada vähi olemasolu.
- Kasvaja leviku hindamiseks teostatakse kompuutertomograafiline uuring (KT).
- Sõltuvalt kasvaja levikust võib olla vajalik bronhoskoopia (hingamisteede uuring), positronemissioontomograafia (PET), magnetresonantstomograafia (MRT).
Uuringute abil määratud kasvaja levikuulatust kirjeldatakse poolt staadiumina ning see määratakse konsiiliumis.
Söögitoruvähi jaotus staadiumitesse iseloomustab kasvaja levikut organismis: I – III staadium: kasvaja haarab söögitoru seina, kasvaja ümbruse lümfisõlmedes võivad olla siirded, IV staadium: sissekasv naaberorganisse või esinevad kaugsiirded teistes organites.
Ravi
Esmane raviotsus tehakse onkoloogilisel konsiiliumil. Ravimeetod valitakse lähtuvalt haiguse staadiumist, patsiendi seisundist ning arvestades patsiendi soove ja eelistusi.
Sõltuvalt kasvaja staadiumist võidakse kasutada kolme klassikalist onkoloogilist ravimeetodit:
- operatsioon
- kiiritusravi
- süsteemravi (keemiaravi, immuunravi, sihtmärkravi, bioloogiline ravi)
Kohene operatsioon on võimalik vaid väikeste kasvajate korral. Operatsioon toimub kõhuõõne ja rindkereõõne avamise kaudu, selle käigus eemaldatakse kasvajast haaratud söögitoru koos ümbritseva lümfikoestikuga. Eemaldatud söögitoru tavaliselt asendatakse maost või peensoolest moodustatud toruga. Selline ulatuslik operatsioon ei ole alati haige kurnatuse või kaasuvate haiguste tõttu võimalik.
Lokaalselt suurema/laiema kasvaja leviku korral alustatakse kiiritus- ja/või keemiaraviga. Kui kasvaja muutub opereeritavaks, järgneb radikaalne kirurgiline ravi ning vajadusel operatsiooni järgselt ka süsteemravi.
Juhtudel, kus kasvaja eemaldamine ei ole võimalik (esinevad kaugsiirded teistes organites või ulatuslik sissekasv naaberorganitesse), kasutatakse nn palliatiivseid ravimeetodeid, mille eesmärk on haiguse sümptomite leevendamine ja patsiendi elu pikendamine. Peamiselt on see süsteemravi, mõnikord võib vajalik olla ka palliatiivne kiiritusravi.
Kui kasvaja ahendab söögitoru valendikku nii et see häirib söömist ja joomist, taastatakse söögitoru läbitavus endoskoopiliselt paigaldatud metallvõrk-stendi abil või rajatakse kirurgiliselt toitmistee makku (gastrostoom)
Ravijärgne jälgimine
Kõik söögitoruvähiga haiged võetaks arvele onkoloogiakliinius ja neid kontrollitakse kindla skeemi alusel. Jälgimine kestab 5 aastat.
Prognoos
Haiguse kulg ja ravitulemused sõltuvad eelkõige haiguse staadiumist. Tegemist on agressiivse haigusega, mistõttu on radikaalse ravi järgne on haiguse tagasituleku risk kõrge. Keskmine 1 aasta elulemus (kõik staadiumid kokku) on 40-50%. Keskmine 5 aasta elulemus (kõik staadiumid kokku) on umbes 20%. Kaugmetastaaside korral on 5 aasta elulemus umbes 5%.
Koostaja: hematoloogia-onkoloogia kliinik
2026