Patsiendiinfo / / / Selektiivne koronarograafia. Südameõõnte kateteriseerimine. Koronaarangioplastika.

Selektiivne koronarograafia (SKG) ehk südame pärgarterite kontrastuuring

Südame pärgarterid on veresooned, mis varustavad südamelihast hapniku ja toitainetega. Südame isheemiatõve korral pärgarterite valendikud ahenevad ning südamelihase verevarustus häirub. Patsiendid tajuvad seda ebamugavustundena rindkeres ehk stenokardiana. SKG on haiglas tehtav protseduur, mis võimaldab pärgarterite ahenemist pildiliselt kindlaks teha. Seda tehakse nt patsientidele, kes on sattunud haiglasse ägeda südamelihase infarktiga, või kellel esineb stenokardia või südamepuudulikkus või kellel plaanitakse südamelõikust. Protseduuri käigus sisestatakse peen painduv plastiktoru ehk kateeter randme- või reiearteri kaudu pärgarterite suudmetesse, süstitakse neisse kontrastainet ning seejärel pildistatakse pärgartereid röntgenkiirguse all erinevatest suundadest. Protseduur kestab u 1 h.

Südameõõnte ja suurte veresoonte kateteriseerimine

Südamerikete (nt klapirikete) või südamepuudulikkuse korral on lisaks pärgarterite uurimisele mõnikord vaja mõõta vererõhku südame erinevates õõntes ja suurtes veresoontes nagu aort või kopsuarterid. Seda tehakse kateetri abil, mis viiakse südamesse randme- või reiearteri kaudu. Protseduur kestab kuni 30 min.

Koronaarangioplastika ehk perkutaanne koronaarinterventsioon (PKI)

Kui SKG-l leitakse pärgarteri oluline ahenemine, võidakse sama protseduuri jätkuna teostada pärgarteri valendiku laiendamine ehk koronaarangioplastika (PKI). Enamasti seisneb see ahenenud veresoone laiendamises ballooniga ning seejärel metallvõrgust peene torukese ehk stendi asetamises veresoonde ahenemise kohale. Stent viiakse pärgarteri valendikku randme- või reiearteri kaudu kateetri abil. Stent hoiab veresoone valendiku avatuna, südamelihase verevarustus paraneb ning stenokardia leeveneb. Stent  jääb veresoonde alatiseks ega liigu paigast. Protseduur kestab 1−3 h.

Enne protseduuri

  • Teavitage oma arsti ravimiallergiatest (eriti joodi ja tuimastusvahendite nagu nt lidokaiin suhtes), tarvitatavatest ravimitest (eriti verevedeldajad ja diabeediravimid), varasematest veritsustest ning varasema sarnase protseduuri tüsistustest.
  • Pöörake tähelepanu sellele, et arst võib Teil paluda mõningaid Teie tavalisi ravimeid paari päeva jooksul enne protseduuri teistmoodi võtta (nt verevedeldajad, diabeediravimid).
  • Kui tulete protseduurile kodust, võetakse Teid haiglasse protseduuri päeva varahommikul või sellele eelneval päeval.
  • Protseduuripäeva hommikul käige duši all, vahetult enne uuringule minemist käige WC-s.
  • 6 h enne uuringut ei tohi süüa, juua vedelikke (v.a vett), närida nätsu ega suitsetada. 4 h enne uuringut ei tohi juua vett.
  • Enne uuringule minekut raseeritakse Teie parema randme- ja kubemepiirkonnad (ärge seda ise tehke, sest see võib suurendada haava saastumise ohtu).
  • Ravimite veenisiseseks manustamiseks paigaldatakse Teile veenikanüül.
  • Kui Teil on astmainhalaator või kuulmisaparaat, siis võtke need uuringule kaasa. Kui Teil on hambaproteesid, siis need võidakse Teil paluda eemaldada.
  • Vajadusel antakse Teile enne uuringut rahustit või valuvaigistit.
  • Protseduur viiakse läbi selleks kohandatud kabinetis, mis meenutab operatsioonisaali. Teid viiakse kohale voodi või ratastooliga.

Protseduuri ajal

  • Te olete protseduuri ajal ärkvel ning saate vajadusel rääkida.
  • Te lamate uuringulaual selili ning olete alasti, kuid kaetud steriilsete linadega. Eluliste näitajate, nagu südamerütmi jälgimiseks, olete juhtmete kaudu ühendatud monitoriga.
  • Katsuge lamada võimalikult rahulikult. Vajadusel (nt ninasügelus, valu rinnus) paluge abi õelt, kuid ärge liigutage end steriilsete linade all ise.
  • Arst valib sobiva arteri punktsioonikoha randme siseküljel või kubemes, see desinfitseeritakse ning valutustatakse lokaalse tuimastussüstiga.
  • Arteri punkteerimise järgselt sisestatakse veresoonde kateeter, mis ulatub pärgarteri suudmeni. Kateetri kaudu süstitakse pärgarteritesse kontrastainet. Te ei tunne kateetri liikumist veresoones, kuid kontrastaine võib tekitada soojatunnet, kerget iiveldust, nahasügelust.
  • Hetkel, mil kontrastaine täidab pärgarterid, pildistatakse need röntgenkiirguse abil eri suundadest üles.
  • Pärgarteri ahenemise korral võidakse Teie nõusolekul koheselt teostada koronaarangioplastika (PKI)
  • PKI ajal võite tunda lühiajalist häirivat rindkerevalu. Valu tekkel manustatakse Teile vajadusel valuvaigistit veenisisesi.
  • Protseduuri lõppedes suletakse punktsioonikoht veritsuse vältimiseks randmel või kubemes spetsiaalse sulguriga või asetatakse punktsioonikohale raskus või kompressiooniseade.

Pärast protseduuri

  • Stendi umbumise ennetamiseks on äärmiselt oluline protseduuri järgne pikaajaline ravi verevedeldajatega. Täpse raviskeemi määrab Teile arst.
  • Pärast PKI-d jäetakse Teid üheks ööks jälgimisele intensiivravipalatisse. Kui tehti vaid SKG, siis pole see enamasti vajalik.
  • Süüa ja juua võite kohe pärast protseduuri. Kontrastainest tingitud neerukahjustuse ennetamiseks tarbige küllaldaselt vedelikke.
  • Punktsioonikoha veritsuse vältimiseks järgige õe poolt antud juhiseid:
    • kui punktsioonikoht randmel suleti kompressiooniseadmega, vältige sellele käele toetamist või üle 3 kg raskuste tõstmist 24 h jooksul. Voodist võite tõusta koheselt pärast protseduuri.
    • Kui punktsioonikoht kubemes suleti spetsiaalse sulguriga, lamage 2 h ja hoidke jalg sirge, raskus punktsioonikohal. Seejärel võite voodist tõusta.
    • Kui punktsioonikohta kubemes ei asetatud sulgurit, vaid ainult raskus, siis lamage 6 h ja hoidke jalg sirge, raskus punktsioonikohal. Seejärel võite voodis ettevaatlikult pöörata.  Voodist tõusta võite järgmisel hommikul.
  • Kompressiooniseadmed ja raskused eemaldab õde, ärge seda ise tehke.
  • Kui punktsioonikoht hakkab veritsema, siis teavitage sellest koheselt õde.
  • Koju saate kõige varem protseduurijärgsel päeval.

Pärast haiglast lahkumist

  • Punktsioonikoha tüsistuste vältimiseks vältige punkteeritud jäseme liigset koormamist esimese nädala jooksul pärast protseduuri.
  • Kui punktsioonikoha verevalum suureneb või tekib punktsioonikohta turse või punetus, siis võtke ühendust perearsti või haigla arstiga.
  • Peske ennast duši all. Vanni, basseini või sauna võite minna, kui koorik punktsioonikohalt on eemaldunud.
  • Kui plaaster saab märjaks või määrdub, siis pange uus plaaster. Enne uue plaastri panemist puhastage haav naha antiseptikumiga.
  • Võtke kõiki arsti määratud ravimeid ettenähtud korras.

Protseduuri võimalikud tüsistused

  • Protseduuri tüsistusi esineb pigem harva.
  • Kõige sagedasemad on punktsioonikoha tüsistused (valu, veritsus, verevalum), mis pole enamasti siiski ohtlikud.
  • Mõnikord tekib protseduuri ajal vasovagaalne reaktsioon (minestamine).
  • Harva esineb allergilisi reaktsioone kontrastainele.
  • Üliharva (alla 1% juhtudest) esineb potentsiaalselt ohtlikke tüsistusi: südamelihase infarkt, insult, äkiline neerutalitluse häire, surm.
  • Stendi äkiline sulgumine trombide tõttu on potentsiaalselt eluohtlik tüsistus, mille vältimiseks peate protseduuri järgselt tarvitama verd vedeldavaid ravimeid arsti ettekirjutuse järgi.

Koostajad: Ode Laik, Tuuli Teeäär, Märt Elmet, Eve Laane, Urmet Arus

05/2021