Sünnitusjärgne periood

Käesolev voldik annab Teile infot sünnitusjärgse perioodi võimalikest vaevustest ja nende leevendamise võimalustest.

Valud alakõhus ja nimmepiirkonnas on tingitud emaka kokkutõmmetest, mis tekivad hormoon oksütotsiini toimel enamasti imetamise ajal. Vajadusel võib kasutada valuvaigistit (paratsetamool 1000mg; ibuprofeen 400mg). Valud mööduvad iseenesest 1–2 nädalaga.

Sünnitusjärgne voolus kestab 6–8 nädalat. Esimestel päevadel on voolus verine, mis muutub aegamööda heledamaks kuni kaob täielikult. Voolusel on omapärane lõhn. Ämmaemanda/arstiga tuleb ühendust võtta kui voolus muutub uuesti veriseks või halvalõhnaliseks.

  • Vahetage sidemeid 3-4 tunni tagant.
  • Peske alati pärast tualetis käimist käed.

Valu ja turse suguelunditel on pärast sünnitust normaalne, see tekib kudede venitusest ja rebenemisest. Sünnitusjärgselt tehtud õmbluseid ei eemaldata, niidid sulavad ise paari nädala möödudes.

  • Pärast tualetis käimist peske iga kord välissuguelundeid jaheda veega. Kuivatage kätekuivatuspaberit kasutades lahkliha piirkonda tupsutades.
  • Kord päevas kasutage pesemiseks intiimpesugeeli või haiglas olles seepi haigla tualeti seinal.
  • Tehke lahklihale õhuvanne mõned korrad päevas.
  • Esimestel päevadel toetuge istudes ühele tuharale, vältige järsku istumist.
  • Kui esimestel päevade esineb turset, küsige ämmaemandalt lahklihale mõeldud külma kompressi.
  • Kasutage vajadusel valuvaigistit (paratsetamool 1000mg, ibuprofeen 400mg).
  • Haava paranemise soodustamiseks võite kasutada hõbepihustit või astelpajuõli.
  • Alustage vaagnapõhjalihaste harjutustega 24–48 tundi pärast sünnitust. Odake harjutustega 6 nädalat, kui esineb lahkliha rebend või teie on tehtud lahklihalõige.

Sünnitusjärgselt võib esineda urineerimisraskus ja -pidamatus, mis on tingitud veninud vaagnapõhjalihastest. Kui urineerimine esimestel kordadel peale sünnitust on raskendatud, siis laske suguelunditele sooja voolavat vett tualettpotil istudes.

  • Jooge piisavalt vedelikku (1,5–2l).
  • Tühjendage regulaarselt põit (u 2 tunni järel).
  • Alustage vaagnapõhjalihaste harjutustega, kui esineb uriinipidamatust.

Kõhukinnisus ja hemorroidid teevad muret paljudele sünnitanud naistele.

  • Tarbige täisteraviljatooteid, kiudainete rikkaid toite, puu- ja köögivilju (ka kuivatatult).
  • Tarbige piisavalt vedelikku (1,5–2l).
  • Jooge hapendatud piimatooteid (nt keefir).
  • Kasutage vajadusel lahtisteid (Duphalac siirup, Microlax).

Hemorroidide (võivad tekkida sünnitamise järgselt, tingituna pressimisest) puhul peaks vältima kõhukinnisust ja punnitamist.

  • Kasutage vajadusel valuvaigisteid  (paratsetamool 1000mg, ibuprofeen 400mg).
  • Küsige valu ja ebamugavuse leevendamiseks ämmaemandalt/ günekoloogilit spetsiaalset pärasooleküünalt või kreemi.

Esimestel päevadel võib esineda rinnanibude hellust ja valulikkust sagedasest imetamisest. Valest imemisvõttest tingituna võib esineda rinnanibudel lõhesid.

  • Paluge ämmaemandal lapse imemisvõte üle kontrollida.
  • Kasutage rinnanibude hooldamiseks spetsiaalset salvi, mida määrida nibudele peale igat imetamist.
  • Lõhenenud rinnanibudele tehke õhuvanne, kasutage spetsiaalseid hooldusvahendeid, mida saab ämmaemanda käest või osta apteegis.
  • Nibukaitsme kasutamise vajalikkuse osas konsulteerige ämmaemandaga.
  • Rinnanibude valulikkus peaks mööduma 1–2 nädalaga.

Sagedase ja regulaarse imetamise korral peaks tekkima rohkem rinnapiima 3–5 päeval peale sünnitust. Sellel ajal võib tekkida naistel piimapais.

Piimapaisu leevendamiseks:

  • Imetage regulaarselt 2-3h tagant mõlema    rinnaga vähemalt 8 korda ööpäevas kestvusega 30-40 minutit.
  • Tehke sooja kompressi rindadele10-15 minutit enne imetamist.
  • Vajadusel proovige rinnapiima käsitsi sõõrutada, et rind pehmemaks muutuks (lapsel lihtsam haarata).
  • Peale imetamist kasutage jahedat kompressi (nt külmkapist võetud kapsaleht).
  • Piimapais peaks mööduma mõne päevaga.

Kui tekib kõrge palavik, rind muutub valulikuks, kuumab, tekivad tükid ja punetavad alad, pöörduge ämmaemanda/arsti poole, et välistada rinnapõletik. Kasutage palavikualandajat (paratsetamool 1000mg), oluline on jätkata regulaarse imetamisega.

Kui olete sünnitanud keisrilõike teel, on esimestel päevadel vajalik adekvaatne ja regulaarne valuvaigistamine haavavalu tõttu. Võib esineda ka valu õlavöötme või kaela piirkonnas (lokaalseks kasutamiseks sobivad diklofenaki/ibuprofeeni sisaldav geel, soe kompress).

  • Alustage liikumisega võimalikult vara, nii on taastumine kiirem.
  • Haavaplaaster eemaldatakse tavaliselt 24 tunni möödudes.
  • Tehke haavale õhuvanni ja jälgige, et püksiäär ei hõõruks haava peale.
  • Kord päevas käige duši all ja kuivatage haav korralikult
  • Haavaniidid eemaldatakse ämmaemanda või perearsti/õe poolt 4-6 päeval.
  • Vajalik on säästev režiim esimesel kahel kuul: vältige raskuste tõstmist (mitte üle 5kg), sauna, ujumist, vanni, tupetampoone, suguelu.

Kui keisrilõike järgselt tekib kõrge palavik; kõhuvalu; haava piirkonnas punetus, turse ja valu või eritis haavast, pöörduge koheselt arsti poole.

Lisainfo sünnitusjärgse perioodi kohta

  • Epiduraalanalgeesia järgselt võib esineda tugevat peavalu, mis ei allu valuvaigistitele, pöörduge sellega erakorralise meditsiini osakonda.
  • Taastumise perioodil võib kasutada kõhu toetamiseks tugivööd. Keisrilõikejärgselt peab tugivöö kandmiseks ootama kuni haav on paranenud.
  • Klassikalisi kõhulihaste harjutusi ei tohi teha 2 kuud, pärast keisrilõiget 4 kuud.
  • Vältige kuuma sauna, ujumist, suguelu ja tampoonide kasutamist kahe kuu jooksul.
  • Kui voolus on lõppenud ja alustate suguelu enne sünnitusjärgset kontrolli, kasutage libestit ja kondoomi.
  • Pöörduge sünnitusjärgsesse kontrolli ämmaemanda/naistearsti juurde 6–8 nädala möödudes.
  • Teavitage perearsti lapse sünnist.

Koostajad: ämmaemandad Jekaterina Kalamees ja Karolin Köörna
07/2022