Takistatud defekatsiooni sündroom
Mis on takistatud defekatsiooni sündroom?
Kõhukinnisus on laialtlevinud probleem, mis vaevab oluliselt sagedamini täisealisi naisi kui mehi. Sageli on kõhukinnisus üheks sümptomiks ka vaagnapõhja lihaste nõrkuse korral. Kõhukinnisusel on mitmeid erinevaid alavorme. Üheks selliseks alavormiks on takistatud defekatsiooni sündroom, kus soole tühjendamine ei toimu regulaarselt või on vaevaline.
Takistatud defekatsiooni sündroomi põhjustavad erinevad pärasoole kuju muutused, mis viivad väljaheite kogunemisele pärasoolde. Selliste muutuste esinemissagedus on suurem korduvalt sünnitanud naiste seas. Vahel esineb analoogseid probleeme ka meessoost patsientidel ning mittesünnitanud naistel.
Sagedamini on takistatud defekatsiooni põhjuseks:
- pärasoole seina sopistumine pärasoole valendikku, mis moodustab väljaheite teele takistuse (seesmine prolaps)
- või pärasoole eeseina väljavenimisel tekkiv laiend, kuhu toppub väljaheide (rektotseele).
Millised on takistatud defekatsiooni sündroomi sümptomid?
Sagedasemad probleemid on:
- soolt saab tühjendada vaid lahtistite toimel või klistiiriga,
- soole tühjendamise abistamiseks peab kasutama sõrmi (digitatsioon),
- soole tühjendamiseks kulub kaua aega,
- tualetist väljudes püsib mittetäieliku sooletühjenemise tunne,
- soole täielikuks tühjendamiseks peab tualetti korduvalt kasutama,
- punnestamise ajal või järgselt esineb sageli valu ning ebamugavustunne lahkliha piirkonnas,
- vahel võib sool tühjeneda tahtest sõltumatult.
Kas dieedi korrigeerimine aitab?
Kõhukinnisusega patsiendid saavad tihtipeale abi sellest, kui suurendavad kiudainete hulka oma toidus (vajadusel ka toidulisandite kujul), joovad küllaldaselt vedelikku ning tegelevad kehaliste harjutustega. Kergematel juhtudel on sellel väga hea efekt. Kui aga need võtted ei leevenda kaebusi, võib kõhukinnisuse põhjuseks olla ka takistatud defekatsiooni sündroom. Probleemi olemuse selgitamiseks on vajalik eriarsti poolne läbivaatus ja spetsiaalsed uuringud.
Kuidas diagnoositakse?
Takistatud defekatsiooni põhjuse selgitamiseks on parimaks meetodiks defekograafia, mis on röntgenuuring. Lisaks võib vajalik olla ka sooleuuringu ehk koloskoopia tegemine.
Milline on takistatud defekatsiooni ravi?
Ravi on eelkõige konservatiivne: väljaheite konsistentsi ja koguse reguleerimine, sh nii toitumise korrigeerimine kui ka vajadusel väljaheite pehmendajate kasutamine (osmootsed lahtistid, nt laktuloos või makrogool). Lisaks defekatsiooniõpetus ehk õige asend tualetipotil, ülemäärase punnestamise vältimine. Vajadusel lisaks vaagnapõhja taastusravi.
Harvem on vajalik kirurgiline ravi. Pärakusonga osas on võimalik nii tupe tagaseina tugevdavad meetodid (teostab kirurgilisi meetodeid valdav günekoloog) või pärasoole laienenud osa eemaldamine (STARR operatsioon, mida teostab proktoloog).
Invaginatsiooni ehk sooletuppumuse korral tuleb arvesse laparoskoopiline eesmine rektopeksia (pärasoole kinnitamine ristluu külge), mida teostavad kirurgid.
Kirurgilise ravi vajaduse üle otsustab proktoloog.
Koostaja: Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgiakliinik
2025