Ülajäseme lümfipais ja selle ennetamine

Sellest infomaterjalist leiate teavet ülajäseme lümfipaisu ennetamiseks pärast kaenlaaluse lümfikoestiku kirurgilist eemaldamist või selle piirkonna kiiritusravi.

Lümf on koemahl, mis ringleb organismis lümfisüsteemis, lümfisoontes ja osaleb immuunsüsteemis. Lümfipais on pikaajaline liigse lümfivedeliku kogunemine nahaaluses koes põhjustades lümfiturse. Lümfangiit on lümfisoone seina põletik.

LÜMFIPAIS

Lümfipaisu varased tunnused on:

  • pingultunne ülajäsemes,
  • naha puutetundlikkuse häirumine,
  • ülajäseme turse ja nõrkus,
  • võimalik punetus või põletiku tunnused.

Hoiatuseks tuleb pidada ka seda, kui sõrmused või muud ehted on jäänud kitsaks.

Lümfipaisu üks tekkepõhjus peale operatsiooni on ka patsiendi põhjendamatu kartus ülajäset liigutada maksimaal-asenditesse. Ebapiisav liigutuste ulatus loob soodsa olukorra jäikade liidete tekkeks kaenlaaluses piirkonnas, mis hilisemalt osutub tõsiseks mehaaniliseks takistuseks liigutuste sooritamisel. Piiratud liikuvus omakorda aeglustab ülajäseme lümfivoolu, kuna lihaste „pumbafunktsioon“  sel juhul on ebapiisav – lümfi ei suruta piisavas mahus lümfisüsteemi. Nii koguneb lümf kudedesse ja tekib lümfipais.

ÜLDINE ENESEHOOLDUS

  • Ülajäset ei tohi hoida pikaaegselt liikumatus rippuvas asendis ega surutuna keha all.
  • Hoiduge töödest, mis põrutavad ülajäset.
  • Hoiduge löökidest vastu ülajäset, käetraumadest ja nahakahjustustest.
  • Vajadusel kandke õlapaelaga rasket kotti teisel õlal.
  • Võimalusel laske vererõhku mõõta ja vereproovi võtta teiselt ülajäsemelt.
  • Vältige ülajäset soonivaid ehteid.
  • Sööge mitmekülgset ja madala soolasisaldusega toitu.
  • Rinnanäärme eemaldamise järgselt kandke rinnaproteesi.

NB! Ärge kartke ülajäset liigutada, see ei põhjusta haavaõmbluse ega armi lahtiminemist.

Operatsioonipoolset kätt ei pea pidama teisejärguliseks, abituks. Kõik igapäevased kodutööd ja eluks vajalikud toimingud on lubatud. Mida rohkem liikumist – seda parem!

NAHAHOOLDUS

Nahaprobleemid võivad põhjustada lokaalse turse aga ka lümfisoonte seina ja pehmete kudede põletiku.

  • Vältige allergiat tekitavaid pesemisvahendeid.
  • Võimalusel vältige kriimustusi, putukahammustusi ja päikesepõletusi.
  • Olge ettevaatlik maniküüri tegemisel.
  • Raseerimisel soovitame kasutada epilaatorit žileti asemel.
  • Esimestel kuudel hoiduge järskudest temperatuurimuutustest (saun, liiga külm/kuum vesi).
  • Kuiva nahka niisutage igapäevaselt pehmendavate ja niisutavate vahenditega (beebiõli, vaseliinkreem).

VÕIMLEMINE

Võimlemisharjutustel on väga oluline roll lümfipaisu ennetamisel. Soovitame võimelda peegli ees. Valu ilmnemisel puhake ja tõstke ülajäse südame tasapinnast kõrgemale. Harjutusi sooritage mõõdukas tempos ning vältige äkilisi liigutusi. Võimelge käega vähemalt 3-4 korda päevas.

Harjutused, mis soodustavad käe lümfiringet:

  1. Käsi rusikasse – suruge sõrmed rusikasse ja vabastage sõrmed rusikast.
  2. Õlaringid – istuge või seiske. Lõdvestage õlad ja püüdke kael ja selg hoida sirge. Painutage käsi küünarliigesest, asetage näpuotsad õlanukile. Joonistage küünarnukiga õhus ringe, nii et ka õlg kaasa liiguks.
  3. Painutamine küünarliigesest – istuge või seiske. Sirutage ja painutage küünarvart; nö „pumpamisliigutus küünarliigesest“.
  4. Seinapidi üles libistamine – Seiske jalad harki, näoga seina poole. Alustage harjutust mõlema käega õlakõrguselt, libistades aeglaselt käsi vastu seina üles. Libistage käed alla tagasi ja korrake harjutust 3-4 korda. Iga päev libistage käed kõrgemale kuni olete saavutanud maksimumi.

Harjutused, kui vaba käeliikumine on raskendatud:

  1. Käsivarre kiigutamine – asetage mittekahjustatud käsi tooli seljatoele ja toetage otsmik käele. Laske teine käsi lõdvalt rippuma ja kiigutage õlast edasi – tagasi, alguses väikese amplituudiga, edaspidi amplituuti suurendades. Jälgige, et käsi oleks lõdvestunud.
  2. Nööritõmbamise harjutus – pange nöör üle avatud ukse, istuge toolil hoides ust jalgade vahel. Püüdke terve käega tõmmata kahjustatud poole kätt õrnalt üles. Tõstke kahjustatud poole kätt võimalikult kõrgele iga kord, kuni käsi on saavutanud täieliku liikuvuse.

Lisaks võimlemisele on sobivad spordialad ka ujumine, suusatamine, jalgrattasõit, kepikõnd.

Kirurgilise ja günekoloogilise onkoloogia osakond
L. Puusepa 8, K-korpus, 6. korrus
Tel 7319 839

Koostaja: Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgilise ja günekoloogilise onkoloogia osakond
2025