Vaagnaelundite allavaje kirurgiline ravi

Rohkem kui pooltel üle 50-aastastest naistest esineb mingil määral vaagnaelundite prolapsi ehk allavajet. 80. eluaastaks on 13−19% naistest pidanud läbi tegema allavaje operatsiooni. Korduvate operatsioonide vajadus tekib kuni 25% naistest (allavaje taasteke, tüsistused).

Vaagnapõhja moodustavad vaagnapõhjaelundid (kusiti, tupp ja pärasool) ja lihased ning neid ühendav ja vaagnaluudele kinnitav sidekude. Vaagnapõhjalihaste ja sidekoe ülesandeks on tagada normaalne urineerimine, roojamine ja suguelu ning olla toeks kõhuõõne organitele (põis, emakas, sooled). Allavaje korral on need elundid oma õigelt kohalt alla vajunud, mille tulemusena häirub nende normaalne tegevus.

Vaagnaelundite allavajet soodustab:

  • vanus (vananedes lihastoonus väheneb ja sidekude kaotab oma elastsuse), naissuguhormoonide langus;
  • rasedus ja sünnitusega kaasnev vaagnapõhja trauma;
  • vaagnapõhjale survet avaldavad günekoloogilised kasvajad;
  • günekoloogilised operatsioonid (emaka eemaldamine);
  • geneetiline eelsoodumus (sidekoenõrkus);
  • haigused (sidekoehaigused, suhkrutõbi, neuroloogilised haigused, kroonilised haigused, millega kaasneb pidev surve vaagnapõhjale nt krooniline köha, kõhukinnisus, rasvumine);
  • suurte raskuste regulaarne tõstmine (surve vaagnapõhjaorganitele).

Alaavajega võivad kaasneda raskus- või survetunne alakõhus ja tupes, alakõhu ja/või seljavalu, häired urineerimisel (sagenenud urineerimine, pakitsustunne, põis ei tühjene korralikult), soole tühjendamise häired (kõhukinnisus, raskendatud roojamine), tahtmatu uriinileke, gaaside ja rooja pidamatus, ebamugav ja valulik suguelu.

Allavaje variandid

Kusiti allavaje − tingitud kusitit hoidva sidekoe ja sidemete lõtvusest. Põhjustab uriinileket pingutusel või teatud asendites (kummardamisel, püsti tõusmisel, pärast urineerimise lõpetamist).

Põie allavaje − enamasti tingitud tupe eesseina allavajest või kahjustusest, kuid võib kaasneda ka tupe tagaseina allavaje korral. Tekivad häired urineerimisel ja kusepõie tühjendamisel.

Soolte allavaje − põhjuseks tupe tagaseina allavaje või kahjustus, mille tagajärjel kaotavad sooled oma õige asendi. Tekivad häired soole tühjendamisel ning gaaside- ja roojapidamatus.

Emaka allavaje − emakat hoidvate sidemete nõrgenemisel hakkab emakas allapoole vajuma ja võib väljuda tupepilust. See põhjustab ebamugavust, valu ja häirib suguelu.

Tupeköndi allavaje − tupeseinte allavaje eelnevalt eemaldatud emaka korral. Sellega kaasneb põie ja soolte allavaje, mille tulemusena tekivad häired urineerimisel ja roojamisel.

Emakakaela pikenemine − kaasneb enamasti tupeseinte allavaje korral, kuid tegemist võib olla ka ainult emakakaela pikenemisega. Emakakael on tuntav tupe sissekäigus või väljub tupepilust. Põhjustab ebamugavus ja/või survetunnet tupes, häirib suguelu.

Kirurgiline ravi

Tupe allavajet korrigeeriv operatsioon on vajalik ainult kaebuste korral. Haiglasse tuleku päeval kohtute Te naistearsti ja anestesioloogi ehk narkoosiarstiga, operatsioon toimub järgmisel päeval. Operatsioon teostatakse üld- või spinaalanesteesias, sobiv meetod otsustatakse koos narkoosiarstiga.

Operatsioonimeetod (tupe kaudu ehk vaginaalne või/ja laparoskoopililine) valitakse lähtuvalt allavaje tüübist ja Teie eelistusest.

Vaagnapõhja normaalse anatoomia taastamisel võib osutuda vajalikuks kasutada sünteetilist või bioloogilist võrku, mis kinnitatakse kõhuõõne poolt emakaelaköndi või tupeköndi külge või paigaldatakse tupe kaudu tupe limaskesta alla.

Operatsiooni eesmärgiks on taastada vaagnapõhja anatoomia, et parandada organite talitlust. Raviarst annab selgitusi sobiva operatsioonimeetodi kohta, Teie annate nõusoleku operatsiooni teostamiseks, olles eelnevalt teadlik ka kaasuvate tüsistuste võimalusest.

Operatsioonijärgne periood

Operatsiooni järgselt jälgitakse Teid olenevalt operatsiooni mahust kas günekoloogia osakonnas või intensiivravi palatis.

Operatsiooni järgselt paigaldatakse tuppe tampoon ja kusepõide kateeter, mis eemaldatakse järgmisel või ülejärgmisel päeval. Veenikanüül jäetakse veeni seniks kuni on vajalik manustada ravimeid: valuvaigistid, iivelduse- ja põletikuvastased ravimid.

Haiglaravi kestab tavaliselt 2−5 päeva, edasise ambulatoorse ravi perioodil on heaks paranemiseks oluline järgida režiimi. Režiimist räägib Teile raviarst (kas võib istuda, mida süüa, kuidas enda eest hoolitseda). Tavaliselt 1−2 kuu jooksul pärast operatsiooni tuleb vältida raskuste tõstmist (> 5 kg), loobuda suguelust ja pingutust nõudvatest tegevusest (võimlemine, punnestamine jt). Ei ole soovitatav käia vannis, vaid kasutada dušši või sauna (mitte viibida kuumal laval).

Normaalne on vereseguse vooluse eritumine tupest 1−3 nädala vältel. Arsti poole tuleb pöörduda, kui veritsus muutub rohkeks, eritub helepunast verd, tekib tugev valu või kehatemperatuuri tõus >37,5°C. Operatsiooni järgselt viibite Te haiguslehel olenevalt seisundist 3−6 nädalat.

Võimalikud tüsistused

Operatsiooniaegsed tüsistused:

  • suurem verekaotus operatsiooni ajal ja operatsiooni järgselt, mis võib vajada vereasendajate ja/või vere ülekannet;
  • harva esineb naaberorganite: kusepõie ja kusejuha (1,2−1,6%) ning soole (0,7%) vigastust.

Operatsioonijärgsed tüsistused:

  • vaatamata profülaktikale (tugisukad, vajadusel vere hüübimist vähendavad ravimid) võib harvadel juhtudel tekkida veenitromboos (veresoone ummistumine verehüübega);
  • võimalik on operatsioonihaava või seesmiste organite põletik, mis vajab pikemaajalist antibakteriaalset ravi.

Laparoskoopiliselt asetatavate võrkude korral võimalikud hilistüsistused:

  • võrgu erosioon soolde (2−3%,), krooniline valusündroom 2%, tupe allavaje kordumine 2−3%.

Tupevõrkude kasutamisel võivad tekkida hilistüsistused:

  • 12-17% võrgu erosioon tuppe, harvem kusepõide või pärasoolde; krooniline valu 2-16%; närvikahjustus; tupe kitsenemine; valulik suguelu; raskendatud urineerimine või roojamine; tupe allavaje kordumine 2-4%.

Operatsioonil kasutatavat sünteetilist võrku ei ole hiljem võimalik täielikult eemaldada, kuna võrk ühineb organismi kudedega kas osaliselt või täielikult.

Patsiendid, kes on läbinud allavaje tõttu korrigeeriva operatsiooni, peaksid edaspidi hoiduma üle 8−10 kg raskuste tõstmisest, samuti pingutust nõudvast tegevusest (suuremate objektide tirimine, lükkamine, jõusaal), vältimaks allavaje taasteket ja korduvat operatsiooni.

Head paranemist!

Koostajad: dr. Ülle Kadastik,  dr. Tiiu Hermlin  ja dr. Pille Soplepmann
04/2019