Patsiendiinfo / / / / / / Vaagnapõhja füsioteraapia. Kõhu sirglihaste lahknevus ehk diastaas

Vaagnapõhjal on oluline roll siseorganite õigel paiknemisel, uro- ja seedetrakti kaebusteta talitlusel ning seksuaalse ja reproduktiivse funktsiooni tagamisel. Pehmed koed (lihased, fastsiad ja ligamendid) toetavad vaagnapõhjaorganeid.

Fotod: http://pelvicus.fi/images/

Vaagnapõhjahäireid iseloomustab vaagnapõhja toetavate kudede nõrgenemine ja see mõjutab vaagnapõhjaorganite biomehaanikat.

Vaagnapõhja funktsioonihäire võib avalduda uriinipidamatuse, kõhukinnisuse ja raskendatud defekatsioonina, erinevate valusündroomidena vaagna piirkonnas ning samuti seksuaaleluhäiretena.

Vaagnapõhjalihaste funktsioonihäire mõjutab elukvaliteeti, sotsiaalset läbikäimist ja enesekindlust.

Vaagnapõhja funktsioonihäirete tekkimise riski suurendavad:

  • rasedus ja sünnitus,
  • vanus,
  • geneetiline eelsoodumus,
  • vaagnapõhja vigastus,
  • kirurgilised protseduurid (emaka eemaldamine, eesnäärme kirurgia),
  • suurenenud kõhuõõne-sisene rõhk,
  • kõhukinnisus,
  • kehakaalu tõus,
  • intensiivne füüsiline pingutus.

Kuigi vaagnapõhja funktsioonihäireid esineb sageli, ei pöörduta nende kaebustega alati spetsialisti poole. Kuid vaagnapõhja füsioteraapia on esmane teraapiavorm vaagnapõhja kaebuste lahendamiseks. Vaagnapõhja füsioteraapiat viib läbi vastava erikoolituse saanud füsioterapeut.

Füsioteraapia näidustused:

  • naistel uriinipidamatus ja vaagnaorganite allavaje,
  • meestel uriinipidamatus,
  • naistel ja meestel roojapidamatus, defekatsioonihäired ja vaagnavalu.

Vaagnapõhja füsioteraapias:

  1. küsitletakse kaebuste ja sümptomite kohta;
  2. hinnatakse vaagnapõhjalihaste jõudu ja tahtlikku kontrolli (vaginaalselt või rektaalselt);
  3. antakse individuaalseid soovitusi vaagnapõhjalihaste treenimiseks ja selgitatakse elustiili mõju vaagnapõhjale;
  4. visualiseeritakse vaagnapõhjalihaste tahtlikku tegevust, kasutades ultraheli või elektromügraafiat, ning antakse tagasisidet vaagnapõhjalihaste võimekusele ja koordinatsioonile.

Vaagnapõhjahäireid aitab ennetada regulaarne vaagnapõhjalihaste treening füsioterapeudi individuaalsete juhiste järgi. Vaagnapõhjalihaste pingutamisel toimub tupe, kusiti ja päraku ringjas sulgumine koos lahkliha ja vaagnaorganite ette- ja ülespoole liikumisega. Vaagnapõhjalihaste isoleeritud pingutusel ei aktiveeru kõhu-, tuhara-, reie- või muud lihased. Hingata tuleb tavapäraselt, ilma pingutuseta. Korrektseks vaagnapõhjalihaste kontraktsiooniks on vajalikud füsioterapeudi juhised.

Oluline teada

  • Urineerimise tahtlik katkestamine ei ole harjutus. Põie tühjenemisel peaksid vaagnapõhjalihased lõõgastuma, mistõttu tuleks urineerida pressimata.
  • Vananemisest tingitud vaagnapõhjalihaste kõhetumist saab treeninguga küll edasi lükata, kuid kaebusi täielikult vältida ja leevendada ei ole võimalik. 
  • Kõik tegevused mõjutavad vaagnapõhja. Füüsiline aktiivsus on hea ainult siis, kui vaagnapõhi suudab reageerida suurenenud kõhusisesele rõhule ja gravitatsioonile ning eraldi treenitakse ka vaagnapõhjalihaseid.
  • Rahvusvaheline Kontinentsi Ühing (International Continence Society – ICS) soovitab kasutada terminit „vaagnapõhjalihaste treening“ (mitte sõna „Kegel“), et viidata harjutustele, mis on suunatud konkreetselt vaagnapõhjalihastele.

Diastaas

Diastaas on kõhu sirglihaste eemaldumine teineteisest. Kõhu keskjoonel
paiknevat valget joont – kolmekihilist kollageenistruktuuri – peetakse kõhu eesseina
tugevaimaks struktuuriks. Valgejoone lõtvus, nii risti- kui pikisuunaline, mõjutab diastaasi teket, kuid pole ainuke struktuur, mis põhjustab kõhu ettevõlvumist.

Foto: https://www.impactphysicaltherapy.com/pain_treatment/diastasis-recti/

Viimaste uuringute järgi pole teada ühtki harjutust, mis kõhu sirglihaste lahknevust suurendaks. Seega kui sooritada harjutusi võimetekohaselt ja mitmekülgselt, siis kehaline treening lahknevust ei suurenda. See, kas kehaline treening lahknevust vähendab, ei ole veel teada.

Kõhu sirglihaste lahknevuse puhul on soovituslik individuaalne lähenemine ja nõustamine, kuidas erinevates situatsioonides kõhu eesseina optimaalselt aktiveerida. Harjutusi tuleb sooritada võimetekohaselt ja mitmekülgselt.

Teipimine ei ole osutunud  diastaasi vähendamisel efektiivseks.

Tartu Ülikooli Kliinikumis saab eriarsti (günekoloog, uroloog, gastroenteroloog/ proktoloog, androloog, neuroloog) või perearsti saatekirjaga registreeruda taastusarst dr Teele Kaarma-Tõnne esmasele ambulatoorsele vastuvõtule vaagnapõhja küsimustes, millele järgneb vaagnapõhja füsioterapeudi Anu Toonverki vastuvõtt. Registreeruda saab telefonil 731 9100.

Koostaja: Anu Toonverk
09/2021