Veenitromboos

Tromboos on veresoone ummistus, mis on tekkinud verehüübe moodustumisel valel ajal, vales kohas ning vale ulatusega. Enamasti on aga tromboosi teke õigel ajal, õiges kohas ja õige ulatusega normaalne protsess, et peatada veritsus.

Tromboose saab jagada:

venoosne tromboos. Veenideks nimetatakse neid veresooni, mis toovad hapnikuvaest verd südamesse, tavaliselt on neis aeglane verevool ja rõhk madal (jäsemete pindmised ja suvad veenid, õõnesveen jt)
Arteriaalne tromboos. Arterid on veresooned, mis viivad hapnikurikka vere üle kogu organismi laiali (aort, jäsemete arterid, unearter jt). Nendes on kiire verevool ja tavaliselt rõhk kõrge.

Selles infomaterjalis keskendutakse veenitromboosile.

TROMBOOSI TEKKIMINE

Vere hüübimine on normaalne kehaomane protsess verejooksu peatamiseks. Trombi tekkimise protsess on keeruline. Selles osalevad veres olevad rakud, peamiselt vereliistakud ehk trombostsüüdid ning vereplasmas olevad valgud, mida nimetatakse hüübimisfaktoriteks. Kui mingi seisund on muutnud peent tasakaalu normaalse trombi tekkimise ja lagundamise vahel, võibki tekkida tromboos. Tromboosi tekkimisel mängivad rolli nii aeglustunud verevool veenis, veeniseina kahjustus, kui ka liigne hüübivus (nn. Wirchowi triaad).

Tromboosi tekkimise riskifaktoreid on väga palju, neist peamised on:

varasemad tromboosi episoodid elus
pereliikmel esinenud tromboos
vähktõbi
vanus üle 60. eluaasta
meessugu
vähene liikumine või liikumatus pika aja vältel (nt halvatus, kipsis jäse, lamamine)
operatsioon (keha alaosas), anesteesia (üldnarkoos>spinaalanesteesia)
kombineeritud rasedusvastaste pillide kasutamine või hormoonasendusravi, kunstlik viljastamine (IVF)
trombofiilia
kõrgenenud vererõhk
kõrge kolesteroolitase
rasedus (risk suurem >35 a. naisel)
suitsetamine
ülekaalulisus
pikk lennu- või autoreis (>6-8 tunni kestusega)

Veenitromboosi esinemissagedus on keskmiselt 1/1000 inimese kohta aastas. Esinemissagedus kasvab vanuse suurenemise ning lisanduvate haiguste korral.

Mõnel juhul võib olla tromboosi tekkepõhjuseks kaasasündinud või omandatud seisund(id), mis suurendavat tromboosi tekkimise võimalust. Sellist seisundit nimetatakse trombofiiliaks. Kui Teil on diagnoositud trombofiilia, siis saate lisainformatsiooni oma raviarsti käest või suunatakse Teid nõustamisele tromboosikabinetti.

TROMBOOSI SÜMPTOMID

Kõige sagedamini tekib tromboos alajäseme veenides, kuid võivad tekkida tegelikult igas veenis. Jäsemete veenide tromboose jagatakse pindmiseks veenitromboosiks ja süvaveenitromboosiks.

Pindmise veeni tromboosi korral on tavaliselt haaratud veen punetav ja valulik, seda on silmaga näha. Varasemalt võivad olla samas piirkonnas olnud veenilaiendid. Pindmise veeni tromboos ei ole tavaliselt ohtlik haigusseisund, kuid vaevuseid võib tekitada palju. Koheselt tuleks abi otsida juhul, kui pindmise veeni tromboos haarab kogu jäseme sise- või välisküljel olevaid veene või kui tromboos paikneb kubemevoldi kõrgusel.

Süvaveenitromboosi korral haaratud veeni silmaga ei näe. Sagedasemad haigustunnused süvaveenitromboosi tekkimise korral on:

jalasäär ja/või reiepiirkond või käsi suureneb ümbermõõdult, tekib tursevõrreldes teise poolega,
jäse on valulik, mis võib tugevneda püstises asendis,
jäse on katsudes teisest jalast soojemja tihedam,
jäse on värvuselt punakas või lillakas.

Süvaveenitromboosi korral võib tekkinud tromboosist eralduda väiksem või suurem osa, mis liigub veenikulgu pidi südame paremasse poolde ja sealt edasi kopsu veresoontesse (kopsuarteritesse). Seda seisundit nimetatakse kopsuarteri trombembooliaks.

Kopsuarteri trombembooliale on iseloomulikud järgmised sümptomid:

õhupuudustunne, mis või tekkida järk-järgult või järsku,
valu rinnus või abaluude vahel, võib süveneda sügaval sissehingamisel,
veriköha,
teadvusekaotus,
äkksurm.

Kopsuarteri trombemboolia on potentsiaalselt eluohtlik haigus, selle kahtluse korral tuleb koheselt kutsuda kiirabi.

VEENITROMBOOSI DIAGNOOSIMINE

Veenitromboosi kahtluse tekkel on vajalik kinnitada trombi olemasolu veenis. Tavaliselt on esimeseks uuringuks ultraheli uuring sümptomitega piirkonnas. See uuring ei ole ohtlik, kuid võib olla veidi ebamugav/valus, sest kasutama peab surumistehnikat. Kui on kahtlus kopsuarteri trombembooliale või mõne kehatüve sees paikneva veeni tromboosile, tehakse tavaliselt kompuutertomograafiline uuring. Selle uuringu käigus kasutatakse sageli joodi sisaldavat kontrastainet. Uuringu käigus puutute Te kokku radioaktiivse kiirgusega. Kui olete rase või Teil on teada joodiallergia, andke sellest kohe oma arstile teada!

VEENITROMBOOSI RAVI

Tromboosi ravi nimetatakse antikoagulantraviks, ehk hüübimist pärssivaks raviks (rahvakeelselt „verd vedeldav ravi“).

Veenitromboosi ravi määrab haiguse diagnoosinud arst, kes vajadusel kaasab otsustesse ka teisi arste. Tromboosi ravi on sageli suukaudne, kuid teatud olukordades on vajalik kasutada süsteravi, veenisisest trombi lõhustavat ravi ja teisi ravimeetodeid.

Enamusel juhtudel saab raviks kasutada suukaudseid antikoagulante, mis pärsivad edasist trombi suurenemist ning sellistes tingimustes saab meie organismis olev trombi lagundav süsteem oma tööd teha ja trombist vabaneda. Minimaalne veenitromboosi ravi kestus on 3 kuud (kui on teada ajutine mööduv riskifaktor, näiteks kipslahas). Ravi võib kesta aga ka pikemalt – 6 kuud, 12 kuud või elukestvalt. Õige ravikuuri pikkuse otsustab teie raviarst või tehakse otsus tromboosikabinetis.

Enamasti kasutatakse raviks otsese toimega suukaudseid antikoagulante – apiksabaan, rivaroksabaan, edoksabaan ja dabigatraan. Üksikutel juhtudel on vaja kasutada varfariini või süstitavat enoksapariini. Infot ravimi võtmise ja võimalike kõrvaltoimete kohta jagab Teile raviarst. Ravimeid võib kombineerida ka kompressioonraviga, milleks on tavaliselt II surveklassi ravisukad või –põlvikud.

Iga ravimi kasutamisel on võimalikud ka kõrvaltoimed. Antikoagulantravi kõige sagedasemaks kõrvaltoimeks on veritsuse tekkimine. Veritsusi jagatakse suurteks ja väikesteks.

Väike veritsus

Igemete veritsus hambaid pestes
Harvad, lühiajalised, kodus peatatavad ninaverejooksud
Kergesti tekkivad hematoomid („sinikad“)
Pikenenud veritsus peale pindmist naha sisselõiget
Pikenenud ja rohke veritsusega menstruatsioon
Verekiud rögas
Suurte verevalumite teke ilma olulise traumata

Kui tekib mõni nimetatud sümptomitest, peab võtma ühendust oma perearsti või tromboosikabineti õega või minema vajadusel lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda. Väike veritsus pole enamasti antikoagulantravi katkestamise põhjuseks. Iga veritsuse korral on vaja individuaalselt otsustada, kuidas jätkata antikoagulantravi. Kui antikoagulantide tarvitamisel tekivad vererohked menstruatsioonid, siis sellest tuleb rääkida oma perearsti, günekoloogi või tromboosi raviva arstiga. Tavaliselt on vajalik kontrollida aneemia ehk kehvveresuse tekkimist.

Suur veritsus

Punane, tume või kohvivärvi uriin
Punane või mustjas väljaheide
Suur verejooks igemetest või ninast
Kohvipruunid või erepunased oksemassid
Väga tugev järsku tekkinud valu (nt ülitugev pea- või kõhuvalu)
Peatamatu verejooks peale sügavat sisselõiget (verejooks ei peatu 10-15 minuti jooksul)

Alati tuleb tähelepanelik olla peale tõsist kukkumist või lööki vastu pead. Sel juhul võib tekkida kolju sees/ajukoes verejooks, mis võib väljenduda tugeva peavalu, iivelduse või teadvusehäiretega.

Suure veritsuse tekkimise korral on vajalik kiire pöördumine erakorralise meditsiini osakonda või kohene kiirabi kutsumine.

Suure veritsuse esinemise korral tuleb hinnata, millest veritsus on tekkinud ning kas edasine antikoagulantravi on ohutu.

SÜVAVEENITROMBOOSIGA PATSIENDI JÄLGIMINE

Tartu Ülikooli Kliinikumis on avatud tromboosikabinet, kus nõustatakse patsiente, kellel on diagnoositud veenitromboos. Kabinetis tehakse ka korduvad uuringud, et selgitada, kas on vajalik tavapärasest pikem antikoagulantravi.

Esmane visiit tromboosikabinetis on tavaliselt õe vastuvõtt.

Tromboosikabinetti suunatakse saatekirja (või EMO epikriisi) alusel.

Vajadusel teeb Teie perearst e-konsultatsiooni sisearstile, mille kaudu võidakse Teid kutsuda vastuvõtule.

Aega vastuvõtule saab broneerida Kliinikumi kõnekeskuse telefonil 731 9100.

Edasiste uuringute ja tromboosiarsti vastuvõtu aja broneerib kabineti õde ja teavitab Teid eesootavast telefoni või e-kirja teel. Küsimuste korral vastab õde reedeti kell 13:30-15:30 telefonil 731 9355.

Kui vajalikud uuringud ja analüüsid on tehtud, otsustavad edasise ravi või ravi lõppemise tromboosikabinetis töötavad sisearstid – dr Peeter Saadla ja dr Liis Kiivikas.

Koostajad: dr Peeter Saadla ja dr Liis Kiivikas
2025