Vaktsineerimise KKK

COVID-19 vaktsineerimise sagedastele küsimustele on andnud vastuse Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse direktor dr Matti Maimets, Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse arst-õppejõud Pilleriin Soodla, Tartu Ülikooli rakulise immunoloogia professor Kai Kisand, Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia teadur Uku Haljasorg, Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner.

Tartu vaktsineerimiskeskuses, mis on rajatud Annelinna, A. Le Coq spordihoonesse aadressil Ihaste tee 7.

A. Le Coq Sport spordikeskus asub Annelinnas aadressil Ihaste tee 7, üsna lähedal Eedeni kaubanduskeskusele. Sinna on mugav tulla autoga, sest keskuse ees on suur parkla, samuti saab tulla bussiliinidega nr 1, 9, 11, 12, 13 Eedeni bussipeatusesse.

Vaktsineeritakse kõik registreerunud. Esmalt võimaldatakse riskigruppi kuuluvate inimeste vaktsineerimine, pärast mida on oodatud kõik Eesti elanikud.

Vaktsineerimise viivad läbi kogenud Tartu Ülikooli Kliinikumi õed ning inimeste jälgimise eest hoolitsevad Tartu Kiirabi töötajad.

Jah, 2021. aastal on Eestis COVID-19 vastu vaktsineerimine tasuta.

Vaktsineerimise eelduseks on vastuvõtuaja broneerimine. Vastuvõtuaeg tuleb broneerida üleriigilise digiregistratuuri  kaudu. 23. aprillist on avatud vaktsineerimisaegade broneerimiseks ka selleks eraldi loodud etteregistreerimiskeskuse telefon 731 7200, kus esialgu saab broneeringuid teha vanusest lähtuvalt. Alates 17. maist saavad vastuvõtuaegu broneerida kõik soovijad.

Saabuge palun õigeaegselt, st umbes 10 minutit varem, et jõuaksite enda kohaloleku registreerida ning anda ära üleriided. Palun võtke kaasa isikut tõendav dokument ning ka vaktsineerimispass selle olemasolu korral. Kuna vaktsiinisüst tehakse õlavarde, soovitame riietust, mis võimaldab mugavalt õlavarreni pääsemist.

Vaktsineerima tulles järgige palun kohapealseid juhiseid, majja sisenedes tehke desinfitseerige käed ning pange ette kirurgiline mask. Kirurgilised maskid antakse teile vaktsineerimiskeskusesse sisenedes.

Oma maski vaktsineerimiskeskuses kanda ei saa.

Tartu vaktsineerimiskeskusesse oodatakse igapäevaselt üle 1000 inimese, mistõttu palume tulla vaktsineerima ilma kaaslaseta (kui kaaslasel ei ole vaktsineerimiseks aega).

Inimesed, kes vajavad terviseseisundit tõttu tuge saatja näol, on loomulikult oodatud koos saatjaga.

Jah, vaktsineerimine toimub A. Le Coq spordihoone esimesel korrusel, kuhu on ligipääs ka ratastooliga.

Saabudes registreeritakse teie kohalolek ning teid juhatatakse vaktsineerimise õe juurde. Nagu ka teiste vaktsiinide puhul, on pärast COVID-19 vaktsineerimist ette nähtud jälgimisajaks 15 minutit. Pärast seda olete vaba.

2. doos tehakse samuti Tartu vaktsineerimiskeskuses ning aeg vaktsineerimiseks teatatakse pärast 1. doosi SMS-i või e-kirja teel.

Eesti riigis on vaktsineerimine vabatahtlik, ent selleks, et COVID-19 pandeemia ületada, väga soovituslik. Tervishoiutöötajad on olnud siin eeskujuks – näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumis on vaktsineeritud üle 80% kõikidest rohkem kui 4500 töötajast.

Eestisse on jõudnud neli Euroopa Liidu ravimiametilt müügiloa saanud COVID-19 vaktsiini: Pfizer/BioNTech, Moderna, Jannsen ja AstraZeneca.

Müügiloa saanud vaktsiine on testitud suurtes kliinilistes uuringutes kümnetel tuhandetel inimestel ning müügiloa andmiseks peavad vaktsiinid vastama kõigile ohutuse ja efektiivsuse standarditele. Eestisse jõudnud vaktsiinid on saanud müügiloa nii Ameerika Ühendriikide ravimiameti (FDA) kui ka Euroopa Ravimiameti (EMA) poolt.

Kliinilistes uuringutes on osalenud paljude riikide erineva rahvuse, vanuse, soo ja kaasuvate haigustega inimesed.

Ohutum on vaktsineerida, kuna haigus võib kulgeda raskelt ja põhjustada isegi surma. Samuti on oluline vaktsineerimisega kaitsta oma peret, kolleege, kogukonda, kogu Eestit.

COVID-19 vaktsiine on erinevaid.

mRNA vaktsiin: mRNA tehnoloogia on küll uus, kuid mitte tundmatu, sellel viisil vaktsiinide tegemist on uuritud üle kümne aasta, antud vaktsiin on esimene, mis sai müügiloa.

mRNA vaktsiin sisaldab infot SARS-CoV-2 viiruse ogavalgu jaoks ning selle süstimise tulemusena toodetakse inimese kehas ogavalku, mis kutsub esile immuunsüsteemi vastuse ja seeläbi tekib kaitse haiguse vastu (immuunsüsteem õpib SARS-CoV-2 ära tundma).

Vaktsiin ei sisalda viiruse osakesi või viirust ennast ning ei ole võimeline haigust põhjustama. mRNA ei lülitu inimese raku DNAsse ning on inimrakkude paljunemisele ohutu.

Vektorvaktsiin: vektorvaktsiinide puhul viiakse inimorganismi ohutu viirus, mille genoom sisaldab infot SARS-CoV-2 viiruse ogavalgu jaoks ning selle süstimise tulemusena toodetakse inimese kehas ogavalku, mis kutsub esile immuunsüsteemi vastuse ja seeläbi tekib kaitse haiguse vastu (immuunsüsteem õpib SARS-CoV-2 ära tundma).

Vähemalt 1 aasta.

Vaktsineerida võib niipea, kui olete terve.

Ka haiguse läbi põdenud isikud kuuluvad vaktsineerimisele. Hetkel ei ole teada immuunsuse kestus haiguse läbipõdemise järgselt ning seega vaktsineeritakse ka põdenud isikud.

Immuunsus COVID-19 vastu saavutatakse üks nädal pärast 2. doosiga vaktsineerimist.

Tõenäosus haigestuda on väike, ca 5%. Need vähesed, kes vaktsineerimisest hoolimata haigestuvad, põevad oluliselt leebemalt haigust kui vaktsineerimata inimesed.

Pärast vaktsineerimist võib esineda valu ja turse süstekohas, väsimus, peavalu, lihasevalu, liigesevalu, külmavärinad ja palavik.

Reeglina mööduvad kõrvalnähud paari päevaga, ei vaja ravi ja ei kujuta inimesele liigset ohtu, pigem on see viide immuunsüsteemi reageerimisest ja vaktsiini toime saavutamisest. Samuti ei ole reaktsiooni esinemine vastunäidustuseks järgnevale doosile.

Kõrvaltoimeid registreerib Eestis Ravimiamet.

Hetkel ei ole vaktsiiniuuringud pikka aega kestnud, kuid vaktsiini olemust ning toimet arvestades ei ole pikaajalised kõrvaltoimed tõenäolised. Lisaks hinnatakse kasutusloa saanud vaktsiinide toimeid ja kõrvaltoimeid pidevalt ka edaspidi.

Kui vaktsineerimise järgsed kõrvaltoimed on tavatult häirivad või kestavad kauem kui 2-3 päeva, siis võtke ühendust arstiga. Kutsuge kiirabi või pöörduge erakorralise meditsiini osakonda kui Teil tekib mõni järgmistest ägeda allergilise reaktsiooni sümptomitest: südame löögisageduse muutus; õhupuudus; vilisev hingamine; huulte, näo või kurgu turse; nõgestõbi või lööve.

Pigem soovitatakse vaktsineerida. Infot rasedate kohta on vähe, aga vaktsiini toimet arvestades, on mõju rasedusele väga ebatõenäoline.

Samas on teada, et rasedatel kulgeb COVID-19 raskemini ja võib põhjustada enneaegset sünnitust.

Rinnapiima puhul on teada, et see sisaldab märkimisväärsel hulgal antikehi, mis tagavad imikule teatava kaitse haigustekitajate vastu, kellega ema on pidevalt või hiljuti kokku puutunud.

Juhul kui vaktsineerimine põhjustab imetavas emas antikehavastuse, peaks ka laps saama mingil määral kaitstud. Äsja ilmunud eelretsenseerimata artiklis seda kinnitataksegi. Nii nagu teiste emas ringlevate antikehade puhul, kanduvad ka vaktsineeritud emadelt COVID-19-vastased antikehad lapsele üle.

Lastel ei ole senini uuringuid läbi viidud ja hetkel lapsi ei vaktsineerita.

Senised uuringud ei ole näidanud, et vaktsineerimine mõjutaks haiguse raskusastet.

Ägeda palavikuga haiguse korral lükatakse vaktsineerimine edasi kuni tervenemiseni. Vastunäidustuseks on teadaolev anafülaktiline reaktsioon vaktsiinis sisalduvate ainete suhtes.

Ei ole vastunäidustatuseks, immuunvastus võib olla nõrgem, aga soovitame vaktsineerida.

Ei ole, vaktsiini valmistamisel ei ole kasutatud kanamune.

Soovituslik on vaktsineerida, antikehade teke erinevate vaktsiinide toimel ei pruugi olla ühesugune.

COVID-19 vaktsiini koosmanustamise kohta teiste vaktsiinidega on infot vähe. Seetõttu soovitatakse hoida minimaalselt 14-päevast intervalli COVID-19 vaktsiini ja teise vaktsiini manustamise vahel.

Seda otsustab arst.

Seda saab küsida vaktsineerija käest.

Sobib.

Ei pea kandma, kuna tegemist ei ole veenisisese protseduuriga.

On teada, et vaktsineerimine ennetab haigestumist COVID-19-sse, kuid on võimalik, et vaktsineeritu võib haigust siiski edasi kanda ning nakatada vaktsineerimata inimesi. Selleks, et kaitsta neid, keda pole jõutud veel vaktsineerida. tuleb ka peale vaktsineerimist kanda maski, hoida teiste inimestega distantsi ning kanda hoolt käte hügieeni eest.

Seda saab teada ainult vaatluste käigus. Loomkatsete puhul on avaldatud raporteid, et immuunsus püsib vähemalt kuus kuud. Inimuuringute tulemusi ei ole veel näinud. Lootust on, et kui tüved märkimisväärselt ei muutu, siis peaks revaktsineerimist tegema iga 1–2 aasta tagant. Seda näitab aeg.