Patsiendiohutuskultuuri uuring Tartu Ülikooli Kliinikumis (18.09.2025)

14.04.-15.06.2025 viidi Kliinikumis kolmandat korda läbi patsiendiohutuskultuuri uuring, mille eesmärgiks on hinnata töötajate arvamust patsiendiohutuse suhtes Tartu Ülikooli Kliinikumis. Uuringu viisid samaaegselt läbi ka mitmed teised haiglad.

Patsiendiohutuskultuuri hindamiseks kasutati SOPS™ küsimustikku, mis koosneb 34 ohutuskultuuri hindavast küsimusest. Küsimustik täideti veebipõhiselt Limesurvey keskkonnas.

Uuringus osales 357 töötajat ehk 7% kõigist TÜ kliinikumi töötajatest, kellest enam kui pooled olid õed ja ämmaemandad, k.a. abiõed ja abiämmaemandad (51%), hooldustöötajaid (k.a. hooldaja, põetaja, abiline, perenaine) oli 57 ehk 16%, arste ja arst-residente ja abiarste oli 51 ehk 14%, tervishoiu tugispetsialiste ja muid spetsialiste 45 ehk 13%, tugiteenistuste ja administratiivtöötajaid 18 ehk 5% ning muudel ametikohtadel töötavaid inimesi 2 ehk 1%. Juhtival ametikohal töötasid 28% küsimusele vastanud töötajatest. Enam kui pooled uuringus osalenutest (52%) olid haiglas töötanud 11 aastat ja enam ning patsientidega on otsene kontakt või suhtlus 84% küsitletutest. Kõige enam oli uuringus osalejate hulgas anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku, südamekliiniku ning sisekliiniku töötajaid.

Kirjeldades oma üksuse või osakonna ohutuskultuuri, nõustuti kõige enam väitega, et kiirel ajal aitavad töötajad teineteist. Enam kui kaks kolmandikku (68%) vastanutest nõustusid, et töötajate eksimuste korral keskendutakse pigem veast õppimisele kui töötajate süüdistamisele ning 63% vastanute hinnangul vaadatakse patsiendiohutuse parandamise eesmärgil tööprotsesse regulaarselt üle ja tehakse vajalikke muudatusi (vs. 43% 2023.a).

Samas ilmnes ka ohutuskultuuriga seotud puudujääke. Näiteks 58% vastanute hinnangul on võimalik üksuses või osakonnas samade patsiendiohutuse probleemide kordumine, 41% arvates on töötempo sedavõrd kiire, et see mõjutab negatiivselt patsiendiohutust ning kolmandiku uuringus osalenute arvates pannakse töötajatele pahaks nende tehtud vigu.

Patsiendiohutusega seotud kommunikatsiooni kirjeldati üldiselt positiivselt. Enam kui kahe kolmandiku vastanute hinnangul antakse enamasti või alati teada, kui märgatakse midagi, mis võib patsientide ravi negatiivselt mõjutada ning kui töötajad võtavad sõna patsiendiohutusega seotud probleemide osas, on kõrgemal ametipositsioonil olevad isikud arutelule avatud. Kuid 17% vastanute hinnangul tuleb tihti või alati siiski ette ka olukordi, kus töötajad ei julge esitada küsimusi, kui midagi tundub olevat valesti. Samas on selliselt vastanute osakaal võrreldes 2023. aasta uuringuga veidi langenud (20% 2023.a).

Positiivse näitajana on juhtumite registreerimine jätkuvalt tõusuteel. Võrreldes 2023. aastaga on suurenenud nende töötajate osakaal, kes on raporteerinud vähemalt ühest kuni viiest patsiendiohutusjuhtumist ning vähenenud nende osakaal, kes pole teada andnud ühestki juhtumist. Patsiendiohutusjuhtumitest andsid viimase aasta jooksul kõige enam teada arstid ja õed, samuti juhtivatel ametikohtadel töötavad inimesed.

Oma üksuses või töövaldkonnas hinnatakse patsiendiohutust enamasti heaks (43%) või väga heaks (26%), 5% vastanute hinnangul on nende üksuses patsiendiohutus suurepärane. Võrreldes 2023. aastaga on suurenenud nende töötajate osakaal, kes hindavad patsiendiohutust oma üksuses heaks, väga heaks või suurepäraseks ning vähenenud nende osakaal, kelle arvates patsiendiohutuse nende üksuses või töövaldkonnas on rahuldav või halb. Patsiendiohutust hindasid oma üksuses kõige kõrgemalt tugitöötajad ja arstid ning kõige madalamalt tervishoiuspetsialistid. Võrreldes 2023. aastaga oli kõige enam paranenud arstide hinnang. Kui 2023. aastal patsiendiohutus hea või väga hea 57% ning rahuldav 33% arstide arvates, siis 2025. aastal hindasid patsiendiohutust heaks või väga heaks 81% ning rahuldavaks 16% arstidest.

Patsiendiohutust kogu haiglas tervikuna hinnates nõustusid enam kui kaks kolmandikku küsitletutest, et haigla juhtkond peab patsiendiohutust prioriteediks ja 42% vastanute arvates on patsiendiohutuse parandamiseks tagatud ka piisavad ressursid. Kuid siiski ligikaudu kolmandiku vastanute arvates on haigla juhtkond patsiendiohutusest huvitatud ainult pärast juhtumi toimumist.

Ohutuskultuuri koondnäitajad

Patsiendiohutuskultuuri mõõdik võimaldab hinnata ohutuskultuuri erinevaid dimensioone ning arvutada iga hinnatava aspekti kohta positiivsete hinnangute keskmise skoori. Selleks leitakse iga dimensiooni kirjeldava väite positiivsete hinnangute osakaal (negatiivselt sõnastatud väidete puhul negatiivsete hinnangute osakaal) ning arvutatakse nende osakaalude keskmine väärtus.

Kirjeldatud kümnest patsiendiohutuskultuuri dimensioonist hinnati kõige kõrgemalt meeskonnatööd ja vahetu juhi toetust – need olid ka 2023. aastal kõige kõrgemalt hinnatud dimensioonid; kõige madalamalt hinnati patsiendiohutusjuhtumitest teavitamist ja õppimist organisatsioonis. 2023. aastal hinnati kõige madalamalt personali olemasolu ja töökorraldust, kuid 2025. aastal on selle dimensiooni hinnang muutunud paremaks. Samuti on paranenud meeskonnatöö dimensiooni hinnang.

Ohutuskultuuri hinnangute analüüs kolme aasta lõikes näitab, et 2025. aasta tulemused näitavad võrreldes 2023. aasta tulemustega peaaegu kõigi väidete osas positiivsete hinnangute osakaalu suurenemist. Kõige enam ilmnevad positiivsed muutused tööjõu olemasolu, tööaja pikkuse ning kolleegide vahelise lugupidamatu käitumise vähenemise osas, samuti tööprotsesside analüüsi ja vigadest õppimise osas. Tulemuste tõlgendamisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et erinevate aastate küsimustikud on mõnevõrra erinevad ning see võis mõjutada hinnangute jaotumist. Kõige enam erines 2020. aastal kasutatud küsimustik, milles oli lisaks sõnastuse erinevusele ka erinev vastusevariantide arv.

Patsiendiohutuskultuuri uuringut viidi Kliinikumis läbi kolmandat korda. Uuringu tulemuste põhjal saame hinnata, milline on töötajate arvates patsiendiohutuskultuuri tase Kliinikumis ning ühtlasi tõsta ka töötajate teadlikkust patsiendiohutusest ning ohutuskultuurist. Samuti saame teada, millised on organisatsiooni ohutuskultuuri arendamist vajavad valdkonnad, et neid parendada ja tugevdada.

Täname uuringus osalejaid, kes andsid panuse patsiendiohutuskultuuri parendamiseks! Patsiendiohutuskultuuri uuringu andmeid analüüsisid ja kokkuvõtte koostasid TÜ kliinilise meditsiini instituudi sisekliiniku kaasprofessor Kaja Põlluste ning Signe Asi (patsiendiohutuse nooremteadur, TÜ kliinilise meditsiini instituut).

Uuringumeeskonna nimel
Maarja Ämarik, patsiendiohutuse koordinaator