Pressiteade: Justiitsminister Maris Lauri külastab Tartu seksuaalvägivalla kriisiabikeskust

11. juunil külastab justiitsminister Maris Lauri Tartu Ülikooli Kliinikumi seksuaalvägivalla kriisiabikeskust (SAKi), et tutvuda keskuse tööga ning abivajajate ja seksuaalkuritegudega seotud statistikaga Tartu keskuse näitel.

Tartu Ülikooli Kliinikumi seksuaalvägivalla keskuse üks loojatest, dr Made Laanpere rõhutab, et Eestis on kiire abi ühest kohast kättesaadav alates 2016. aastast vastavalt Istanbuli, st naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioonile. „Seksuaalkuriteod on väga varjatud ning seetõttu on esmaste abiteenuste ja menetlusorganite ladus koostöö eriti oluline,“ ütleb dr Laanpere. Ta toob välja, et seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse on pöördutud 489 korral ning seni on abivajajad olnud vanusevahemikus 1–79 aastat, keskmiselt 23-aastased. „Neist alla 18-aastaseid pöördujaid on olnud 27%, sh alla 14-aastaseid 10%. Seksuaalvägivallatsejad on kõige sagedamini olnud tuttavad inimesed (32%), sõbrad või lähedased (15%) ja suhtepartnerid (15%),“ rääkis dr Laanpere.

Keete Janter, sotsiaalkindlustusameti seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste koordinaator, peab oluliseks, et seksuaalvägivalla üleelanutele pakutakse nende nõusolekul vastavalt standardiseeritud juhendile kogu vajaminev abi ühes kohas. „Esmane psühholoogiline toetus, meditsiiniline abi ja läbivaatus, tugi politseisse pöördumisel ning meditsiiniline ja psühholoogiline jätkutugi – kompleksne lähenemine võimaldab kannatanule pakkuda parimat tuge äärmiselt keerulistes olukordades,“ sõnas Keete Janter. „Sama oluline on, et esmasele abile järgneb psühholoogiline tugi nii kaua kui üleelanu seda vajab,“ selgitas Janter.

Dr Kai Part, kes töötab nii kliinikumi seksuaalvägivalla keskuses kui ka on ekspert Ohvriabi juures, peab märkimisväärseks, et kliinikumi seksuaalvägivallakeskuse viieaastase töö jooksul on pöördumiste arv pidevalt kasvanud ning ta julgustab kõiki abivajavaid, nii lapsi, naisi kui mehi sõltumata vanusest seksuaalvägivalla järgselt keskuste poole pöörduma. „Praegusel ajal kasutatakse mitmeid innovaatilisi lähenemisi ohvrite abistamiseks ja seksuaalkuritegude tõendamiseks. Ohvri kehalt kogutakse tõendmaterjali isiku DNA kindlakstegemiseks, tuvastatakse seksuaalkuritegude korral harva esinevaid vigastusi, SOS-pillide abil on võimalik ennetada raseduse tekkimist, tundlike metoodikatega tuvastatakse varakult nakatumine seksuaalsel teel levivatesse haigustesse ja HIV-nakatumist on võimalik ennetada õigeaegselt alustatud profülaktilise antiretroviirusraviga,“ loetleb dr Part. Näiteks on vajanud seni pöördunutest SOS-pille 41%, HIV kontaktijärgne ravi oli näidustatud 44%-le ja kohtumeditsiiniline tõendmaterjal koguti 86%-l pöördujatest. „Välja tuleb tuua ka seda, et jätkutoele on pöördunud enamik esmaselt SAKi pöördunutest,“ lisas dr Part.

Ministri külaskäigu ajal arutletakse, miks paljud seksuaalvägivallaohvrid ei pöördu abi järele, miks osad menetlused lõpetatakse ja miks ei jõuta mõnikord seksuaalkuriteo tõendamiseni. Kuulatakse ka ülevaadet Euroopa riikide kogemustest, kus vägistamine on seaduses defineeritud nõusoleku kaudu.

Eesti seksuaalvägivallakeskused asuvad neljas haiglas – Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Pärnu Haiglas ja Ida-Viru Keskhaiglas. Keskused on avatud ööpäevaringselt ning neis pakutav abi on tasuta. SAKides töötab koolitatud personal: naistearstid, õed ja ämmaemandad. Teenust rahastab täiendavalt sotsiaalkindlustusameti kaudu sotsiaalministeerium, kattes spetsiaalse arstide ja õdede valveringi, tõendmaterjali kogumise ja teenuse arendamise kulu, ning samuti psühholoogilise abi (sh tugigrupid) kulud.

Lisainfo:
Dr Made Laanpere, Tartu Ülikooli Kliinikumi seksuaalvägivalla keskus
Made.Laanpere@kliinikum.ee
Tel: 731 9995    


Dr Kai Part, Tartu Ülikooli Kliinikumi seksuaalvägivalla keskus ja sotsiaalkindlustusameti ohvriabi
Kai.Part@kliinikum.ee
Tel: 5668 0778