Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste poole pöördutakse aina enam, pöörduma on hakanud ka mehed (23.05.2025)

Tartu Ülikooli Kliinikumi seksuaalvägivalla kriisiabikeskus tähistab tänavu oma kümnendat tegutsemisaastat. Keskuse algatasid 2016. aastal naistearstidest vanemarst-õppejõud dr Kai Part ja dr Made Laanpere, kes on selle aja jooksul näinud pöördumiste arvu pidevat kasvu. Kliinikumi seksuaalvägivalla kriisiabikeskus on üks neljast Eestis tegutsevast keskusest. Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Lääne-Tallinna Keskhaigla seksuaalvägivalla kriisiabikeskused alustasid tööd 2016. aastal, Pärnu haigla keskus 2017. aastal ning Ida-Viru keskhaigla oma 2018. aastal. Viimase kümne aasta jooksul on vägistamisohvrid Eestis pöördunud kriisiabikeskustesse 1299 korral (03.04.2025 seisuga) ning igakuiselt vajab abi umbes 20–25 inimest.

Kliinikumi seksuaalvägivalla keskuses on olnud 392 pöördumist, neist 379 naist ja 13 meest. „Seksuaalvägivalla kogemisest kuni kriisiabikeskusesse jõudmiseni kulub Tartus keskmiselt 15 tundi ning enamasti jõutakse abini otse või erakorralise meditsiini osakonna kaudu. Pöördujate hulgas on nii naisi, mehi kui ka transsoolisi, kelle kõigi puhul on seksuaalvägivalla toimepanija olnud mees. Patsiendi käsitlus toimub naistekliinikus, kus arstidel on pädevus nõustada kõiki pöördujaid, sealhulgas meessoost ohvreid. Niisamuti nõustame me ka teisi keskusi laste ja noorte seksuaalvägivalla või selle kahtluse korral,“ selgitas dr Kai Part.

Kliinikumi pöördunud ohvrite mediaanvanus on 19 eluaastat, mis on madalam kui mujal Eestis. „Meie keskusesse pöördub rohkem lapsi ja noori kui teistesse keskustesse, mis vajab pöördujate eripäraga arvestamist töös. Ka Kliinikumi teised üksused, eeskätt lastekliinik, konsulteerivad meiega järjest rohkem. Kui patsient on teadvuseta või ei saa ise keskusesse tulla, ent personalil on tekkinud seksuaalvägivalla kahtlus, oleme käinud patsiendi juures ka näiteks EMOs ja intensiivraviosakonnas. Sõltumata vanusest on seksuaalvägivalla üleelanud äärmiselt haavatavad, 36% neist on varasemalt kogenud seksuaalvägivalda ja 21% jaoks on kogetud seksuaalvägivald olnud nende esimeseks seksuaalkogemuseks,“ rääkis dr Made Laanpere.

Ööpäevaringset tegutsev seksuaalvägivalla kriisiabikeskus pakub abi inimestele, kes on kogenud seksuaalvägivalda viimase seitsme ööpäeva jooksul. Sealjuures lähtutakse patsiendi käsitlemistel traumateadlikust lähenemisest ning tema vajadustest ja valikutest. „Lisaks esmasele toetusele ja meditsiiniabile, kaardistatakse juhtunu, dokumenteeritakse vigastused ning kogutakse vajadusel ka kohtumeditsiinilised tõendid. Samuti tehakse suguhaiguste testid, vajadusel tuvastatakse kiirtestiga seemnerakkude olemasolu, alustatakse HIVi ennetavat ravi ning antakse SOS-pille soovimatu raseduse vältimiseks,” kirjeldas dr Laanpere, kes on muuhulgas Kliinikumi seksuaalvägivalla keskuse kvaliteedikoordinaator. Ühe juhtumi käsitlemiseks kulub 2–5 tundi. Peaaegu kõik keskusesse pöördunud tulevad hiljem ka järelkontrolli nii vaimse kui füüsilise tervise jälgimiseks.  

Kui varasemalt pöörduti seksuaalvägivalla juhtumi korral esmalt politseisse, siis nüüd otsivad üha rohkem kannatanuid esmast abi otse kriisiabikeskusest. „Sarnane protsess leidis aset paarkümmend aastat tagasi Põhjamaades Norras, kus sel ajal seksuaalvägivalla kriisiabikeskused loodi. Abi järele hakkasid pöörduma ka inimesed, kes mingil põhjusel ei julgenud politseisse pöörduda: näiteks, kui esines mälulünk ja oli kahtlus seksuaalvägivallale joobes oleku ajal. Samuti, kui seksuaalvägivald esines paarisuhtes ja kui kogetud seksuaalvägivallast oli rohkem päevi möödas. Ka Eesti andmed näitavad arengut kirjeldatud suunas,“ kirjeldas dr Kai Part.

Eestis säilitatakse kogutud tõendmaterjal haiglas juhuks, kui seksuaalvägivalla üleelanu otsustab hiljem politseisse pöörduda. „Politseisse jõudnud juhtumite puhul toimub koostöö Eesti kohtuarstliku ekspertiisi instituudi DNA laboriga ning psühholoogilise toe pakkumiseks sotsiaalkindlustusameti ohvriabitöötajatega,” ütles dr Kai Part, kes lisaks Kliinikumi tööle tegutseb ka sotsiaalkindlustusameti seksuaalvägivalla kriisiabi eksperdina, juhendab ja tagasisidestab kõikide Eesti kriisiabikeskuste tööd.

Väljaspool Kliinikumi tehakse koostööd ka Lõuna lastemajaga, kuhu kriitilistel juhtudel kutsutakse seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse arst kohapeale. „Sagedamini lepitakse seksuaalvägivalla kahtlusega lapse vastuvõtt kokku Kliinikumi seksuaaltervise keskuses, kuhu saavad kuni 26-aastased noored pöörduda tasuta. HIV-nakkuse ennetamise vajadusel teeme koostööd nakkushaiguste arstidega, kes jätkavad ravi pärast kriisiabikeskuses alustatud esmast sekkumist,” sõnas dr Laanpere.

Sel aastal laieneb Kliinikumi seksuaalvägivalla kriisiabikeskus eraldi ruumidesse günekoloogia päevaravi osakonda. „Peame seda väga oluliseks juhtude kasvu tingimustes ja rangete nõuete tõttu tõendmaterjali kogumisel,” lisas dr Laanpere. 

Seksuaalvägivalla keskuse töösse on kaasatud kogu naistekliiniku pere. Eraldi keskuse valveringis on õed Ingrid Tideman, Nadežda Aleksandrova ja ämmaemand Aira Aleksejeva, samuti on keskuse tööks vajaliku väljaõppe saanud naistearstid Made Laanpere, Kai Part, Doris Dmitrovski, Kati Sild, Liisa Perk, Katre Tennisberg ja residendid Maie Valk ja Maarja Tamleht.

Kliinikumi Leht

Mida soovitada inimesele, kes on viimase 7 ööpäeva jooksul kogenud seksuaalvägivalda või kahtlustab seda?

Vahetult pärast juhtunut:

• Mine turvalisse kohta. Vajadusel helista 112 või ohvriabi kriisitelefonile 116 006 (24h).
• Pöördu esimesel võimalusel lähimasse seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse. Kontaktid leiad: https://www.palunabi.ee/et/seksuaalvagivald
• Ära pese ega vaheta riideid, neid on vaja tõendite kogumiseks. Kui jõudsid siiski riideid vahetada, võta need kaasa paberkotis.
• Tartu Ülikooli Kliinikumi seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse minekuks sisene Kliinikumi EMO kaudu, kokkuleppel otse naistekliinikusse. Telefon: 731 9954.

Kui seksuaalvägivald on toimunud minevikus:

• sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kaudu on võimalik saada tasuta psühholoogilist nõustamist ja teraapiat, selleks tuleb pöörduda lähima ohvriabitöötaja poole https://www.palunabi.ee/et/vota-uhendust.