Septembrist juhib 1. kliinilist valdkonda dr Olav Tammik ning silmakliinikut dr Mikk Pauklin (02.10.2025)

Tartu Ülikooli Kliinikumi 1. kliinilist valdkonda, kuhu kuuluvad kirurgiakliinik, meestekliinik, naistekliinik ja ortopeediakliinik, juhib ajavahemikus 1. september 2025–31. august 2029 dr Olav Tammik.

Kliiniliste valdkondade juhid kuuluvad Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liikme-ravijuhi meeskonda ning nende ülesandeks on vedada eest struktuuriüksuste koostööd nii valdkonna sees kui ka valdkondade üleselt. Sealjuures esindavad nad oma valdkonda kuuluvaid üksusi juhtkonnas, toetades seeläbi kliinikute ja teenistuste juhte erinevate teemade käsitlemisel. Kliinikumis on kokku kuus kliinilist valdkonda.

Dr Tammik on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ning 2002. aastal üldkirurgia residentuuri. Aastatel 2008–2021 juhtis ta Tartu Ülikooli Kliinikumi onkokirurgia osakonda ning peale seda Põhja-Eesti Regionaalhaigla üld- ja onkokirurgia keskust.

Lisaks pikale juhtimiskogemusele ravib dr Tammik ka tänaseni patsiente, viies läbi mao- ja sooletrakti operatsioone ning erinevaid seedetrakti, günekoloogilisi, uroloogilisi, pehmete kudede, ortopeedia ja endokriinorganite onkoloogilisi operatsioone. Sealjuures on mitmed operatsioonid ja protseduurid viidud tema poolt läbi esimesena Eestis.

Oma teadmisi ja kogemusi jagab dr Tammik Tartu Ülikooli 4. kursusele jõudnud üliõpilastele, viies läbi onkokirurgia praktikume. Niisamuti juhendab ta juba enam kui 20 aastat arst-residente.

Dr Tammik kuulub mitmetesse erialaorganisatsioonidesse, nagu näiteks Euroopa Kirurgilise Onkoloogia Seltsi, Eesti Onkoloogide Seltsi, Eesti Kirurgilise Onkoloogia Ühingusse ja Eesti Kliinilise Toitmise Ühingusse.

Kommentaar, dr Olav Tammik: Hea tunne on olla tagasi Tartu Ülikooli Kliinikumis, mis on ja jääb alatiseks Eesti meditsiini lipulaevaks, tagades parima ravi Eestis. Tahan anda oma panuse, et 1. kliinilise valdkonna kliinikud tegutsevad pühendunult patsientide ravi ja teaduse huvides ning et meie arendustegevus ja uued tehnoloogilised lahendused aitavad kaasa meie jätkuvale edule.

Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinikut juhib ajavahemikus 1.09.2025–31.08.2029 dr Mikk Pauklin, kellele on see teine ametiaeg kliiniku juhina.

Dr Pauklin lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 2004. aastal ning oftalmoloogia residentuuri 2012. aastal. Doktoritöö kaitses dr Pauklin 2011. aastal kahe ülikooli – Tartu Ülikooli ja Saksamaal asuva Duisburg-Esseni Ülikooli – koostöös, pälvides nii cum laude meditsiinidoktori kraadi kui ka Saksamaa Silmaarstide Seltsi poolt Hermann-Wackeri-Fondi silmapaistva oftalmoloogia alase doktoritöö auhinna, lisaks Duisburg-Esseni ülikooli poolt 2011. aasta meditsiiniteaduskonna parima mitte-saksa päritolu lõpetaja auhinna.

Kliinikumiga on dr Pauklin olnud seotud juba residentuuri ajast. 2012–2021 töötas ta Kliinikumi silmakliinikus arst-õppejõuna, 2021. aastast vanemarst-õppejõuna ning 2021. aastal valiti ta ka silmakliiniku juhiks. Kliinilises töös on ta spetsialiseerunud silma eesmise segmendi haiguste diagnostikale ja ravile, tegeledes erinevate sarvkesta ja konjunktiivi haiguste, raske kuiva silma sündroomi, katarakti ja glaukoomi patsientidega. Sealjuures on dr Mikk Pauklin mitme uue operatsiooni- ja ravimeetodi kasutusele võtja Eestis.

Paralleelselt ravitööga panustab dr Pauklin noorte kolleegide õpetamisse ning teadustöösse. Dr Pauklini uurimisvaldkonnad on silma sarvkesta epiteeli tüvirakkide rakubioloogia, silmapinna kahjustuse tagajärjel tekkiva sarvkesta epiteeli tüvirakudefitsiidi patogenees ja ravi, lühinägevuse leviku hindamine Eesti koolilaste seas ning eksfoliatsioonisündroomiga patsientide varajane tuvastamine ja glaukoomi tekke riski hindamine.

Ta kuulub ka Eesti Oftalmoloogide Seltsi juhatusse ning juhtis seltsi aastatel 2018–2024.

Kommentaar, dr Mikk Pauklin: „Mul on rõõm panustada ka teisel ametiajal silmakliiniku arengusse. Lisaks igapäevase kliinilise töö korraldamisele tahan panna rohkem rõhku teadus- ja arendustegevusele. Järgmisel aastal valmiv Kliinikumi puhasruumide kompleks loob esmakordselt Eestis tingimused silmapinna kahjustustuste rakuteraapia kasutuselevõtmiseks.“

Kliinikumi Leht