Soojemad ilmad suurendavad puugihammustuste ja nakkuste riski (13.04.2026)

Päikeseliste ja soojemate ilmade saabudes muutuvad taas aktiivseks puugid, mis levitavad mitmeid inimesele ohtlikke haigusi. Ehkki puukentsefaliidi juhte on Eestis vähem kui puukborrelioosi juhtumeid, on haigus endiselt tõsine ning haigestumist on võimalik vaktsineerimisega ennetada.

Terviseameti statistika järgi registreeriti 2025. aastal puukentsefaliiti 143 ja puukborrelioosi ehk Lyme’i tõbe 3276 juhtu. Paari millimeetri suurused puugid kannavad viiruseid ja baktereid, mis võivad nende organismis püsida ja paljuneda. Eestis on puugid tavaliselt aktiivsed aprillist oktoobrini, kuid entsefaliidijuhte registreeriti ka möödunud aasta novembris ning üksikjuht detsembris. Nakatumine on siiski kõige tõenäolisem soojakraadide olemasolul ja vabas looduses viibides. Samas ei piirdu kokkupuuteoht enam üksnes metsaga, kuna puuke leidub üha enam ka linnaparkides ja koduaedades.

Haigustekitajaga nakatunud puuk võib inimest nakatada vere imemise käigus, kandes haigustekitajad oma süljega inimese organismi. Mida kiiremini puuk eemaldada, seda väiksem on nakatumise risk. Puuk tuleb nahalt eemaldada pintsettidega, haarates sellest võimalikult naha lähedalt ja vältides samal ajal puugi pigistamist.

Puukborrelioosi varajane sümptom on suurenev punetav laik ehk migreeruv erüteem, mis on vähemalt 5 cm läbimõõduga ja tekib hammustuskoha lähedusse 1–4 nädala jooksul. Migreeruv erüteem on puukborrelioosi kõige sagedasem haigusilming, mistõttu tuleb puugi eemaldamise järgselt hammustuspiirkonda tähelepanelikult jälgida. Harvem võib haigus avalduda liigespõletikuna, mille puhul on tavaliselt haaratud üks liiges ja tekib liigesturse. Veelgi harvem võib borrelioos põhjustada meningiiti ehk ajukelmepõletikku või närvipõletikku. Puukborrelioosi vastu vaktsiini ei ole, kuid haigust ravitakse edukalt antibiootikumidega. Õigeaegselt ravimata borrelioos võib hiljem avalduda nahakahjustuse või hilise neuroborrelioosina.

Puukentsefaliit võib ilmneda umbes 5–10 päeva pärast hammustust gripilaadsete sümptomitega, nagu lihas- ja liigesvalu, peavalu ja palavik.Haigus võib kulgeda kahefaasiliselt: pärast esmast paranemist võivad tekkida raskemad sümptomid – kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine ja uimasus –, mis viitavad ajupõletikule ehk entsefaliidile. Kuigi puukentsefaliit võib põhjustada tõsiseid kesknärvisüsteemi kahjustusi, paraneb enamik inimesi täielikult. Kuna sümptomite põhjal ei ole võimalik puukentsefaliiti teistest haigustest eristada, tuleb kesknärvisüsteemi haaratusele viitavate nähtude tekkimisel, nagu tugev peavalu, oksendamine ja uimasus, pöörduda arsti poole.

Puukentsefaliit on ainus puukide levitatav haigus, mille vastu on olemas vaktsiin. Pärast esmase kaitseskeemi läbimist tuleb vaktsiinikaitset regulaarselt uuendada: esimene revaktsineerimine tehakse kolm aastat pärast esmast kuuri ning edaspidi sõltub kaitsesüstide intervall vanusest – kuni 50. eluaastani soovitatakse kaitset uuendada iga kümne aasta järel, vanuses 50–60 iga viie aasta järel ning alates 60. eluaastast iga kolme aasta tagant. Tartu Ülikooli Kliinikumis saab end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida nii broneeritud aegadel kui ka elavas järjekorras. Etteregistreeritud aegadel on võimalik L. Puusepa 8 peamaja nakkuskabinetis vaktsineerida esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kell 9–12 ja 12.30–15. Elavas järjekorras toimub vaktsineerimine Kliinikumi Kvartali kabinetis esmaspäevast reedeni kell 17–19. Täpsem info puukentsefaliidi vaktsiinidooside ning intervallide kohta on leitav Tartu Ülikooli Kliinikumi kodulehel. Oma vaktsineerimisstaatust saab kontrollida Terviseportaalis vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale.