Südamehaiguste tekkerisk saab alguse lapseea toitumis- ja liikumisharjumustest (28.04.2026)

Aprillikuu on südametervise kuu, et juhtida inimeste tähelepanu südame- ja veresoonkonna haiguste riskidele, vähendada neisse haigestumist ja edendada südamele tervislikke eluviise. Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku vanemarst-õppejõud dr Märt Elmet rääkis Kliinikumi Lehele, milline on eestlaste südametervis täna.

„Südamehaigused on arenenud riikides endiselt kõige sagedamaks haigestumise, enneaegse töövõimekaotuse ja suremuse põhjuseks, nii ka Eestis. Südame- ja veresoonkonna haigused moodustavad suure grupi erinevaid tõbesid, mille lõpptulemuseks võib olla kas südameinfarkt, ajuinsult või eluohtlik rütmihäire, kuid haiguste algpõhjused ja riskitegurid on üsna sarnased ja igapäevases elus sageli kohatavad,“ selgitas dr Märt Elmet. Ta lisas, et hoolimata südamehaigustest põhjustatud suremuse aeglasest langustrendist, hoiavad need siiski kindlalt juhtrolli teiste haiguste ees. „Eestlase keskmine eeldatav eluiga küll pikeneb, kuid seda peamiselt pensionil veedetud aastate ja haigena elatud aastate arvel. Väga selgeks eesmärgiks peaks olema tervena ja täisväärtuslikuna elatud aastate pikendamine, mille eelduseks on südamehaiguste riskiteguritega varasem tegelemine ja tõsiste tüsistuste ennetamine,“ rõhutas kardioloog.

Nii kuulub Eesti endiselt kõrge südamehaiguste riskiga riikide hulka. „Naiste südamehaigustesse suremus on Eestis umbes 30% kõrgem kui Euroopas keskmiselt ja meestel koguni 50% kõrgem. Siinkohal tasub teadvustada petlikku muljet nagu südamehaigused oleksid rohkem meeste mure – naistele on looduse poolt antud kaasa parem kaitse südamehaiguste tekke osas, mistõttu hakkab naistel veresoonte lupjumine arenema 10–20 aastat hiljem kui meestel. Seega nad jõuavad ka südameinfarkti ja muude tüsistuste tekkeni hilisemas eas. Selline sooline erinevus on kõige enam märgatav just nooremas vanuses, alates keskeast on südamehaiguste esinemissagedus meeste ja naiste hulgas juba üsna võrdne,“ kirjeldas dr Elmet. Naistel on mitmete südamehaiguste, näiteks südameinfarkti, avaldumise sümptomid teistsugused ja ebatüüpilised, mis võib samuti põhjustada õige ravi hilinemist.

Dr Elmeti sõnul on Euroopas Eestist veel halvemate suremusnäitajatega riike, kuid need on kõik sarnase ajaloolise taustaga Ida-Euroopa riigid. „Tahtes end pidada pigem Skandinaaviasse ja mitte Ida-Euroopasse kuuluvaks, siis tuleb tunnistada, et Skandinaavia riikidest oleme endiselt päris pikalt maas. Kui ajalooliselt on südamehaiguste riski Euroopas hinnatud põhja-lõuna teljel, mille alusel Vahemere ääres elamine soosib muretumat elustiili ja pakub toidulauale sagedamini taimset toitu, oliiviõli ja klaasikese veini, siis tänaseks on pigem selgelt välja joonistunud materiaalse heaolu ja ühiskonna stabiilsuse roll südamehaiguste riski maandamisel. Ehk tasuks ka meil eestimaalastena mõelda, et meie inimeste majanduslik kindlustunne on võrreldes vabariigi alguajaga oluliselt paranenud, kuid tervisekäitumine ja terviseteadlikkus ei ole suutnud sama tempoga kaasas käia,“ osundas südamearst.

Südamehaigused kujunevad välja aeglaselt

Seega on südametervise seisukohast olulised juba lapsepõlveaastad. „Südamehaiguste tekkerisk on väga selgelt seotud lapseea toitumisharjumuste ja liikumisharjumustega. Tänaseks on südametervist kahjustav elustiil levinud kogu maailmas ja erinevad riigid püüavad sellega erineval moel võidelda nii söömisharjumuste mõjutamise, sportimisvõimaluste parandamise kui ka nutisõltuvusega võitlemise teel. Tervise Arengu Instituudi andmetel on Eesti koolilastest ülekaalulised veerand kuni kolmandik ja see on olnud ajas kasvav trend. Terves maailmas ollakse seisukohal, et laste suunamine tervislike eluviiside juurde on üks tõhusamaid mooduseid südamehaiguste riski ohjamiseks järgnevate aastakümnete jooksul,“ rääkis südamekliiniku kardioloog. Ta lisas, et kindlasti ei tohi muutumise vastustust jätta koormana vaid laste õlule, vaid koos lastega peavad muutma oma käitumist ka täiskasvanud ja täiskasvanute ülesandeks on muuta keskkonda, milles lapsed saavad oma paremaid valikuid teha.

Südametervist parandab elustiil

Erinevalt paljudest teistest haigustest on enamike südamehaiguste tekkepõhjused üsna lihtsad ja hästi teada ning paljusid riske saab maandada elustiili ja õige käitumisega. „Nende lihtsate probleemidega võitlemise teeb keerukaks asjaolu, et edu saavutamiseks peab inimene muutma enda harjumuspärast käitumist, tulema välja igapäevasest mugavustsoonist, pingutama ja olema järjepidev. Olukorra teeb veel keerulisemaks asjaolu, et inimese tehtud või tegemata jäetud pingutuse mõju võib avalduda alles aastate või aastakümnete pärast. Klassikaliseks näiteks on „vaikseks tapjaks“ nimetatud kõrgvererõhutõbi, millega võib inimene ilma vaevusteta elada aastaid ja esimeseks haiguse avalduseks ongi südameinfarkt või mõni muu surmav tüsistus,“ kirjeldas dr Elmet.

Dr Elmeti sõnul parandab südame tervist elustiil. „Regulaarne liikumine, mis võib olla sport, kuid võib olla ka mõni muu aeroobne tegevus vähemalt kolm korda nädalas ja kestusega vähemalt 30 minutit korraga. On oluline, et liikumisviis oleks inimesel meelepärane ja pakuks muuhulgas ka positiivset emotsiooni. Vägisi tehtud sport ei tee head ei kehale ega vaimule. Toitumisharjumuste kujundamist tuleb alustada juba varasest lapseeast, et vältida töödeldud suupisteid, ülemäärast magusat, eriti magusaid jooke. Samuti ei peaks tarbima liigselt loomseid rasvasid, mis on ajalooliselt olnud meie toidulaua lahutamatuks osaks, kuid põhjustab veres halva kolesterooli taseme tõusu ja kiirendab selle kaudu veresoonte lupjumist. Samas on olemas ka tervisliku toimega niinimetatud head küllastamata rasvad, mille tarbimine kaitseb südamehaiguste tekke eest ja varustab organismi vajalike ainetega. Heade rasvade allikaks on taimsed õlid, pähklid, kala, seemned, tume šokolaad,“ loetles kardioloog.

Ülesöömise ja liigsete kalorite tarbimise vältimiseks võib dr Elmeti sõnul olla tõhusaks võtteks söömisrituaali muutmine. „Nii regulaarne liikumine kui õige toitumine aitab hästi ohjata ka liigset kehakaalu, mis on pandeemiana levimas enamikes arenenud riikides,“ tõi ta lõpetuseks välja.

Infokast

Südametervise probleem Euroopas

• Euroopas vaevleb südame- ja veresoonkonna haiguste küüsis 62 miljonit inimest ja südamehaigused põhjustavad 1,7 miljonit surma aastas.
• See toob Euroopas kaasa kulu 282 miljardit eurot aastas, millest 47 miljardit on otseselt töövõime kaotusest tekkinud kulu.
• 2025–2050 aastate jooksul on oodata südamehaiguste sageduse 90% tõusu.
• 2025. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu Euroopa Liidu südametervise plaani „Safe Hearts Plan“, mis peab saama liikmesriikide rahvuslike südametervise plaanide koostamise aluseks. Soovituste järgi on kõige kulutõhusam meetod südamehaigustega võitlemisel ennetustöö, ja mida varem seda alustada, seda suuremat kasu on oodata. Eesmärgiks on luua digilahendustel põhinevad personaalsed elukestvad südametervise parandamise tegevused, mõjutada toitumisvalikuid juba tootjate ning kaupmeeste etapis, soodustada varast riski hindamist ja tervisekontrolle, mille juhtimisel võiks abiks olla ka tehisaru tarkus. Euroopa Liidu südametervise plaanist saab pikemalt lugeda siin lingil.