Talvine nahakuivus süvendab atoopilist dermatiiti (04.03.2026)

Talveperioodile omane jahe ning niiskusvaene ilm võib esile kutsuda või süvendada mitmesuguseid nahaprobleeme nii lastel kui täiskasvanutel. Üks levinumaid neist on atoopiline dermatiit – ägenemiste ja vaibumistega kulgev krooniline nahapõletik, mille sümptomeid võimendab eriti just talvise perioodi kuiv õhk.

Atoopilise dermatiidi peamisteks kaebusteks on nahasügelus, nahakuivus, ketendus ja naha liigne tundlikkus. Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliiniku dermatoveneroloogia eriala vanemarst-õppejõu dr Liisi Raami sõnul muudab kuiv õhk naha kaitsebarjääri hapramaks, mis omakorda loob soodsa pinnase põletiku süvenemiseks. „Atoopiline dermatiit mõjutab hinnanguliselt kuni viiendikku lastest ja noorukitest ning umbes kümnendikku täiskasvanutest üle maailma. See intensiivse sügelusega nahapõletik esineb sagedamini perekondades, kus leidub ka teisi atoopilise eelsoodumusega haigusi, nagu allergilist nohu, allergilist silmapõletikku ja astmat,“ selgitas dr Raam.

Haiguse tekkes on esikohal häire naha kaitsebarjääris ja immuunregulatsioonis. „Lööbe ägenemist võivad vallandada ja süvendada stress, infektsioonid ja teised haigestumised, higistamine, kokkupuude nahka ärritavate teguritega ning allergia esinemisel ka kokkupuude allergeenidega,“ rääkis vanemarst-õppejõud.  Atoopilise dermatiidiga inimestel esineb nii kiiret kui ka aeglast tüüpi allergiat sagedamini kui üldpopulatsioonis. „Kiiret tüüpi allergiat põhjustavad näiteks piim, muna, õietolm ja kodutolm, andes allergilise reaktsiooni enamasti minutitega. Aeglast tüüpi allergiat põhjustavad aga näiteks nikkel, lõhnaained ja kodukeemia säilitusained, tekitades allergilise reaktsiooni päevade jooksul,“ rääkis dr Raam.

Atoopiline dermatiit võib avalduda igas eas, kuid umbes 85 protsendil juhtudest avaldub see juba imiku- või väikelapseeas. Haiguse sümptomid ulatuvad kergest kuivusest kuni unehäireid põhjustava sügeluse ja püsiva lööbeni. „Imikutel algavad muutused sageli esimesest elukuust, mil põskedele tekib punetav ja ketendav lööve, mis võib levida käte ja jalgade sirutuspindadele ning kehatüvele. Kaasnev nahasügelus võib häirida und ja mõjutada söögiisu, mistõttu võib oluliselt olla mõjutatud kõikide pereliikmete elukvaliteet,“ selgitas vanemarst-õppejõud. Vanematel lastel ja täiskasvanutel paikneb lööve sagedamini laugudel, kaelal, labakätel, küünarlohkudes, põlveõnnaldes ja randmeliigeste painutuspindadel. „Lööbe sage kordumine ja naha pidev kratsimine põhjustab nendes piirkondades naha paksenemise. Üle poolel lastest vaibub haigus puberteedieaks,“ rääkis dr Raam.

Haigusnähte toob sageli esile siiski keskkond. „Tavapärases olukorras aitab naha lipiidikiht hoida niiskust ja kaitsta organismi väliste ärritajate eest, kuid talvel aurub niiskus nahast kiiremini ja lipiidikiht muutub õhemaks. Kui tervel inimesel väljendub see sageli vaid pingul tunde või kerge kuivusena, siis tundliku või eelsoodumusega nahaga inimestel võivad ilmneda tugevamad ärritusnähud,“ selgitas Kliinikumi nahahaiguste kliiniku vanemarst-õppejõud.

Haiguse ravi tugineb kahele põhikomponendile: nahabarjääri taastamisele ja põletikulise lööbe leevendamisele. „Kuigi atoopilise dermatiidi ravivõimalused on viimase kümnendi jooksul oluliselt paranenud, jääb igapäevane baaskreemi kasutamine ravi olulisimaks osaks. Baaskreem niisutab nahka, kaitseb ärritajate mõju eest, ennetab haiguse ägenemist ja leevendab juba ägenenud haigust. Naha parimaks hoolitsuseks eelistada lõhnatuid, värvituid ja lihtsa koostisega baaskreeme, mis on apteegis käsimüügis kättesaadavad. Pesemisel tuleks vältida kuuma vett ja eelistada dušigeelile pesuõli. Nahka tuleb õrnalt kuivatada pehme rätikuga ja seejärel kohe kreemitada. Magamiseks tuleks valida jahe tuba, kuna jahedus vähendab sügelustunnet. Siseruumide õhuniiskust tasub vajadusel tõsta,“ soovitas vanemarst-õppejõud.

Ägeda lööbe korral määratakse patsiendile vastavalt lööbe asukohale ja raskusastmele hormoonkreem. „Kui põletik on leevenenud, jätkatakse enamasti mittehormonaalsete põletikuvastaste ravimitega, mis aitavad vältida uusi ägenemisi ja sobivad ka tundlikumatesse piirkondadesse, nagu nägu ja kael,“ selgitas dr Raam. Raskemate haigusvormide puhul kasutatakse vajadusel valgusravi või süsteemseid ravimeid. „Süsteemsetest ravimitest on tänapäeval võimalik kasutada nii immuunsupressante kui ka täppisravimeid. Nende vajalikkust hindab nahaarst, kelle vastuvõtule on võimalik pöörduda ilma saatekirjata,“ selgitas vanemarst-õppejõud, lisades, et vajadusel saab perearst ägeda ja laialdase lööbe korral suunata patsiendi nahaarsti e-konsultatsioonile.

Kliinikumi Leht