Teadusuuringus selgus fibroosi tekke võimalik põhjus (23.06.2025)
Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeediakliiniku juhi dr Katre Maalsalu ja Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi kaasprofessori Mariliis Klaasi koostöös läbi viidud uuringus leiti võimalik põhjus, mis põhjustab krooniliste koekahjustuste korral liigse armkoe ehk fibroosi teket.
Fibroosi puhul asendub normaalne sidekude armkoega näiteks erinevate vigastuste, põletike või krooniliste haiguste tagajärjel. Armkoe eesmärk on katta keha vigastusi ja haavandeid ning selle tekkimise käigus teisenevad olemasolevad kiurakud ehk fibroblastid uue ülesandega müofibroblastideks. Armkude on sageli vähem elastne, põhjustades kudede jäikust ning funktsionaalset piiratust. Armkoe kuhjudes tekib fibroos ning selle tulemusel võib organite töö olla juba püsivalt häiritud.
Enamasti esineb fibroosi inimese siseorganites: kopsus, maksas ja südames. Erandiks peopesad, mille puhul on armkoest tingitud kaebused märgata nende tekkimise algfaasis – näiteks sõrmede jäikuse näol. Seda nimetatakse Dupuytreni kontraktuuriks ning kui kopsu, maksa ja südame puhul on keeruline võtta koeproove haiguse uurimiseks, siis peopesa puhul mitte.
Kliinikumi ja Tartu Ülikooli koostöös läbi viidud uuringus analüüsis töörühm Kliinikumi Dupuytreni patsientide peopesast eemaldatud sõlmede ja väätidega kudesid. Teadlased avastasid koeproovidest valgud, mis aktiveerisid immuunsust tugevdavaid rakke tootma põletikku vahendavaid signaalmolekule ehk tsütokiine. Lisaks, signaalmolekud soodustasid ka teiste rakkude liikumist kahjustuskohta, mis omakorda soodustas müofibroblastide muutumist armkudet tootvateks rakkudeks.
Kokkuvõtvalt viitab uuring, et rakkude spetsiifiline seostumine rakuvälises maatriksis leiduvate valkudega aitab kaasa nii fibroblastide kui ka immuunrakkude üleminekule haigust edendavateks müofibroblastideks. Avastus võimaldab Dupuytreni kontraktuuri ja potentsiaalselt teisi organeid mõjutavat fibroosi ennetada ja ravida, töötades välja nendele seostele keskenduvad uued ravimeetodid. See on oluline, sest kudede kahjustumise ja nende korrapäratu paranemise risk suureneb inimese elu jooksul ning elanikkonna vananedes on oodata fibrootiliste haiguste sagenemist.
Kliinikumi Leht