Priit Perens: tervishoid on liikumas uude ajajärku

2025. aasta on tervishoius olnud muudatustele suundumise aasta. Justnagu olid 90ndate lõpuaastad, mil tervishoidu korraldati ümber ning raviasutusi ühendati, restruktureeriti ja kaasajastati. Sarnane muutuse laine seisab ees ka järgmistel aastatel, kuna meie tegevusvaldkonna taustsüsteem muutub või on juba muutunud – elanikkond vananeb, tervishoiutöötajaid on vähem, kui patsiendid vajaksid, tervishoiurahastuse jaotamine nii hindade kui sektorite mõttes vajab ülevaatamist ja uusi kokkuleppeid. Ära ei maksa unustada ka meie riigi väiksust, mis ühest küljest võimaldab otsuseid ja muudatusi teha kiiresti ja paindlikult, teisalt ei saa vaadata kõrvale ka ressursside otstarbeka kasutamise vajadusest.

Süsteemseid ja organisatoorseid muudatusi tervishoius saab mõtestada ka kui järele jõudmist sisulistele ja ideoloogilistele muutustele, mis ravitöös on juba toimunud. Tervishoid liigub suunas, kus kvaliteetne ravi ei tähenda enam üksikut haiglat ega ühte parimat arsti.  See tähendab patsiendikesksust, sujuvaid raviteekondi, asutuste vahelist koostööd, milles kannavad vastutust erinevate erialade spetsialistid. Keegi ei kahtle enam õdede või teiste tervishoiuspetsialistide tugevas iseseisvas rollis või patsiendi kui kliendi seadmises kogu süsteemi keskmesse.

Patsiendist peaksid lähtuma ka eesootavad tervishoiusektori muutused. Ka Tartu Ülikooli Kliinikumi koostöömudel Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga, ning ka koostöö teiste haiglatega, peab lähtuma ennekõike patsiendi huvidest. Ilustamata võib öelda, et Euroopa kogemus ei näita ülemäära sageli ühendhaiglate loomisel õnnestumisi, kuid see ei tohiks olla põhjuseks loobuda muutuste kavandamisest ja juhtimisest. Muutuste eesmärk peaks olema selgelt defineeritud ja mõõdetav.

Kliinikumi positsioon Eesti tervishoius on tugev – 221aastane kogemus ülikoolihaiglana ning tihe koostöö Tartu Ülikooliga võimaldab meil olla eestvedajaks ning lisaks igapäevasele ravitööle seista ka selle eest, et kõige uuemad teadmised, arendused ja teadusavastused jõuaksid patsientide ravisse. Seda rolli hindavad ka Eesti inimesed, kes on Kliinikumi nimetanud kõige usaldusväärsemaks ja kõige kõrgema ravikvaliteediga tervishoiuasutuseks. See on suurim tunnustus meie inimeste tehtud tööle, mille üle võime õigusega uhked olla. Kliinikumi koostöö teiste haiglatega avab meie patsientide jaoks uusi uksi ning samuti on meie uksed avatud kõikidele teistele patsientidele – ülikoolihaigla teadmised ja teenused on mõeldud kõikidele inimestele.

Kuidas muutused realiseerivad, näitab aeg. Et oleme koostamas Tartu Ülikooli Kliinikumile ka uut arengukava, saab see olema meie tulevikku kujundav protsess. Kes me oleme praegu, senise arengukava lõppemise ajal, ja kus soovime olla aastate pärast? Milline on meie ravitöö, kuidas tunnevad meil end patsiendid ning kas meie töötajad tulevad rõõmuga tööle, teades, et nad täidavad nii Kliinikumis kui ka ühiskonnas laiemalt väga väärtuslikku rolli? Kuidas me positsioneerime end tervishoiu rahastuse muutuste tuules? Me ei tea veel kõiki vastuseid, kuid meil on praegu suurepärane võimalus järgmiste aastate rada kujundada.

Traditsiooniliselt vaadatakse aasta lõpus ka tehtule ja olnule tagasi. Olgugi, et taustal on toimumas palju ning tervishoiurahastuse ebaselgus aasta alguses tegi meid ärevaks, võime taaskord öelda, et 2025. aasta on olnud Kliinikumile hea ja tulemuslik. Tänan teid, Kliinikumi töötajad ja soovin teile rahulikku ja kaunist pühadeaega lähedaste seltsis! Ning rahulikku valvet kõigile neile, kes pühade ajal töögraafikus patsientide päralt on.

Priit Perens
Juhatuse esimees