Tõhus hammaste pesu algab õigetest võtetest ja vahenditest (20.03.2026)

Tõhus suuhügieen on suutervise hoidmise alus ning sellel on oluline roll suu- ja igemehaiguste ennetamisel. Kuigi hammaste harjamine on igapäevane tegevus, ei pruugi selle tehnika meil alati olla piisavalt tõhus. Õigete võtete ja sobivate vahenditega on võimalik elada terve elu tervete hammastega. Täna, suutervise päeval, on hea hetk pöörata teadlikult tähelepanu oma suuhoolduse harjumustele.

Hammaste harjamisel võib kasutada nii manuaalset kui ka elektrilist hambaharja – mõlemad on õigete võtete kasutamisel tõhusad. Oluline on hambaharja või elektrilise hambaharja otsiku regulaarne vahetamine ligikaudu iga kolme kuu järel või vastavalt tootja soovitustele, kuna kulunud harjased ei puhasta enam tõhusalt ning hambapesu kvaliteet langeb. Eelistada tuleks pehmete harjastega hambaharja, et vältida hambaemaili ja igemete kahjustamist. Liigne surve harjamisel võib hambaemaili kulutada, selle vältimiseks tuleks tavalist hambaharja hoida käest nagu pliiatsit või lusikat. Elektriline hambahari, sõltuvalt tootjast, võib ise anda liiga tugevast pesemisest märku ning aitab seeläbi hambapesutehnikat korrigeerida.

Igemeserva piirkonnas, hamba ja igeme vahelises vaos, koguneb kergesti hambakatt, mis on bakteritele soodne kasvukeskkond. Kui see piirkond jääb puhastamata, suureneb kaariese ehk hambaaukude ja igemepõletiku risk. Tõhusa harjamise eelduseks on hambaharja asetamine igemeserva 45-kraadise nurga all nii, et pooled harjased on hambal ning pooled igemel. Seejärel tuleks hambaid pesta ringikujuliste liigutustega hammas-hamba järel. Elektrilise hambaharjaga ei pea harjaseid igemele asetama ning ringikujuliselt liigutama, kuid oluline on samuti pöörata tähelepanu igemeserva piirkonnale ning pesta ükshaaval kõik hambad ja hambapinnad.

Ainult hambaharjaga on võimalik puhastada umbes 60% hambapindadest. Ülejäänud pinnad paiknevad hammaste vahel ning vajavad eraldi puhastamist vähemalt kord päevas, kasutades hambaniiti või hambavaheharja. Vajadusel võib lisaks kasutada suu-veepritsi ehk irrigaatorit.  Sobivate vahendite valik sõltub individuaalsest suutervise seisundist ning selle osas annab nõu spetsialist hambaravikabinetis.

Suuhügieeniharjumuste parandamisel võib esialgu esineda igemete veritsust hammaste ja nende vahede puhastamise ajal. Enamasti viitab see igemepõletikule, mitte limaskesta traumeerimisele. Kui suuhügieen ei ole piisav ning hambakatt püsib igemeservades, tekib igemepõletik, mille ravimata jätmisel viib see hammaste kaotuseni, sest põletikku lähevad ka teised hammast ümbritsevad koed. Kui igemete veritsemine ei kao paari nädala jooksul, hoolimata igapäevasest tõhusast hammaste ja nende vahede puhastamisest, tuleb pöörduda hambaarsti vastuvõtule.

Tõhusaid suuhügieenivõtteid on keeruline õppida õpikust või kellegi juttu kuulates. Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliinikus on võimalik pöörduda suutervisespetsialisti vastuvõtule. Suutervisele spetsialiseerunud õde hindab vastuvõtul suuhügieeni seisundit, eemaldab vajadusel hambakattu, nõustab ning õpetab õigeid suuhooldusvõtteid. Vastuvõtule on oodatud igas vanuses patsiendid. Kuni 19-aastaste ravikindlustatud laste vastuvõtu eest tasub Tervisekassa. Suutervisespetsialist vastuvõtule on võimalik registreeruda stomatoloogia kliiniku registratuuri telefonil 731 9282.

Dr Estelle Miller
Stomatoloogia kliiniku hambaarst